Küsisin Eesti Heliloojate Liidu esimehelt ja festivali Tartu programmi kunstiliselt juhilt Märt-Matis Lillelt, kui raskelt või kergelt selline otsus sündis. Ta ütleb, et eelmisest aastast oli kogemus olemas, kui kevadel toimuma pidanud festival tuli siiski lükata sügisele. «Saime aru, et edasilükkamine on ikkagi raskem kui festivali tegemine õigel ajal, olgu või virtuaalkeskkonnas. Festivali esinejaskond on seotud oma graafikutega ja kogu logistikat uutel kuupäevadel jälle kokku panna on keerulisem kui veebiülekannet teha. Eelmisel festivalil oli mitmel kontserdil samuti kas video- või raadioülekanne, välisesinejad saatsid oma esinemistest striime. Ma leian et ka, et psühholoogilises mõttes on see praegusel ajal oluline, et saab kuulata reaalajas muusikat elavas ettekandes. See annab lootust, et vaatamata kõigele on vast võimalik ikkagi mingit normaalsuse tunnet saavutada.»