Ajakava ⟩ Eelduste kohaselt võiks presidenti valida 30. augustil

President Kersti Kaljulaid astus ametisse 10. oktoobril 2016. Foto: Xinhua/Xinhua/Sipa USA

Presidendivalimised tulevad üha lähemale ning esimene kuupäev, mil valimised võiks toimuda, on riigi valimisteenistuse hinnangul 30.–31. august riigikogus. Kui valimised peaksid jõudma valimiskogusse, siis valitaks presidenti 25. septembril.

Presidendivalimiste ajakava sõltub sellest, millal kutsutakse kokku suvine riigikogu erakorraline istung. 

Presidendivalimised peavad toimuma ajavahemikus 10. august kuni 29. september 2021. Ajavahemiku paneb paika Vabariigi Presidendi valimise seadus, mille järgi toimub presidendi korraline valimine varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne presidendi ametiaja lõppemist. 

Kersti Kaljulaid valiti riigikogus presidendiks 3. oktoobril 2016. aastal ja ta astus ametisse 10. oktoobril. Tema ametiaeg lõpeb 9. oktoobril 2021. aastal, selgitas valimisteenistuse esindaja Kristi Sobak. 

Valimisteenistuse eeldatav presidendivalimiste ajakava:

• Eeldatavasti juunis teeb vähemalt viiendik riigikogu koosseisust, Vabariigi President või Vabariigi Valitsus ettepaneku riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks. 
• Esmalt kuulab riigikogu esimees ära Vabariigi Valimiskomisjoni arvamuse ja kutsub siis kokku riigikogu erakorralise istungjärgu. Eelduste kohaselt võiks see istung toimuda suve lõpus, 30. augustil.
• Sellisel juhul algab presidendikandidaatide registreerimiseks esitamine 26. augusti hommikul ja lõpeb 28. augusti õhtul. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust. Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab neljandal päeval kell 9 ja lõpeb teisel päeval kell 18 enne esimese hääletusvooru päeva. Riigikogu liige võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadjaks.
• Valituks saab kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu 2/3 enamus ehk ta saab vähemalt 68 häält.

Mis saab, kui esimesel päeval riigikogus presidenti ära ei valita?

• Juhul kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse  järgmisel päeval teine hääletusvoor. 
• Teiseks hääletusvooruks toimub kandidaatide uus ülesseadmine, registreerimiseks esitamine ja registreerimine. Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab neli tundi ja lõpeb kaks tundi enne teise hääletusvooru algust.
• Ka teises hääletusvoorus tuleb kandidaadil valituks osutumiseks saada 2/3 riigikogu koosseisu hääled ehk vähemalt 68 liikme heakskiit. 
• Kui ükski kandidaat ei saa taas nõutavat häälteenamust, korraldatakse veel samal päeval kolmas hääletusvoor. 
• Kolmandas hääletusvoorus kantakse valimissedelile kahe teises voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaadi nimi. Kui kandideerib ainult üks kandidaat, kantakse hääletamissedelile ainult tema nimi. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu 2/3 enamus ehk vähemalt 68 riigikogu liiget. 

Mis saab, kui riigikogus presidenti ära ei valita? 

Kui ükski presidendikandidaat ei saa ka kolmandas voorus häälteenamust, kutsub riigikogu esimees hiljemalt järgmisel päeval kokku valimiskogu.

Sel juhul toimub presidendi valimine ühe kuu jooksul. Arvestust hakatakse pidama riigikogu kolmanda hääletusvooru toimumise päevast.

Ka siin on valimisteenistus välja toonud orienteeruva ajakava, millal võiks valimiskogu presidendi ära valida: 

• 1. september – Vabariigi Valimiskomisjon saadab teatise kohaliku omavalitsuse volikogudele.
• 18. september – kohaliku omavalitsuse volikogu esindaja valimiskogus peab olema valitud.
• 21. september – algab kandidaatide registreerimiseks esitamine. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Valimiskogu liige võib olla ainult ühe kandidaadi ülesseadjaks.
• 23. septembri õhtul lōpeb kandidaatide registreerimiseks esitamine.
• 25. september algab valimiskogu liikmete registreerimine.
• 25. septembril toimub esimene hääletusvoor valimiskogus. Hääletamissedelile kantakse riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogu esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.

Mis saab, kui valimiskogu esimeses voorus presidenti ära ei vali? 

Kui ükski kandidaat ei saa valimiskogu esimeses hääletusvoorus nõutavat häälteenamust, korraldatakse veel samal päeval teine hääletusvoor.

Hääletamissedelile kantakse kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimi. Kui kandideerib ainult üks kandidaat, kantakse hääletamissedelile ainult tema nimi. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.

Kui ka teises voorus presidenti ära ei valita, korraldatakse 14 päeva jooksul erakorralised valimised taas riigikogus.

Presidendivalimised 2021 

Presidendikandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana.

Presidendiks ei või üles seada isikut, kes on olnud vabariigi president teist ametiaega järjest. Vabariigi presidendi kandidaadiks ei või üles seada tegevväelast.

Vabariigi presidenti valib riigikogu. Kui president jääb riigikogus valimata, valib presidendi valimiskogu. Riigikogu või valimiskogu liikmel on igas hääletusvoorus üks hääl. President valitakse salajasel hääletusel.

Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest.

Omavalitsuste esindajate arv sõltub kehtivast haldusjaotusest ning hääleõiguslike kodanike arvust vallas või linnas. 2021. aastal kuulub valimiskogusse 107 volikogude esindajat ja 101 riigikogu liiget ehk kokku on valimiskogus 208 liiget. Eelmistel presidendivalimistel 2016. aastal oli valimiskogus 234 volikogude esindajat ja 101 riigikogu liiget. Haldusreformi tõttu on kohalikke omavalitsusi tänavu varasemast vähem.

Allikas: riigi valimisteenistus, Vabariigi Presidendi valimise seadus