VIDEOD ⟩ Eesti koolilapsed püüavad rajakaameratesse võimlevaid karusid

Koolidel üle Eesti on võimalus panna kodukandi metsa püsti oma rajakaamera ning õppida seeläbi metsloomi tundma ja osaleda üle-Eestilises rajakaamerate projektis. Ainuüksi õpikufaktidest ei piisa, et looduse hindamist ja armastust inimeseni viia, usub liikumise MTÜ Aasta loom eestvedaja Helen Arusoo. 

Mitmed kooliklassid üle Eesti on muretsenud metsloomade tundmaõppimiseks oma kodukanti rajakaamera. Nii käiakse metsas loomadele toitu jätmas kas klassijuhatajatunni ajal või isegi pärast koolitunde. Koroonapiirangute ajal on see ülesanne küll siiski rohkem õpetajatele jäänud, sest lapsed mitmekesi koguneda pole saanud, kuid huvilised õpilased jätkavad metsas käimist siiski. 

«Praktiliselt kõik koolid alustavad sellest tasemest, et lapsed ütlevad kähriku kohta pesukaru ja mägra kohta skunk,» nentis ta. Ainuüksi õpikuteadmisest Arusoo sõnul ei piisa ja algklasside lapsi on rajakaamerate abil kohaliku metsaeluga märksa lihtsam tutvustada. «Loodusharidus - kas see on õpik faktidega või see, et ma tunnen loodust ja armastan seda korraga? See on selline rohkem tunnetuse ja tähenduse tajumise tee,» arutles Arusoo. 

Nurme kooli rajakaamerasse jäi aprilli algul näiteks edev karu, kes nägi tõsist vaeva nii soolaposti kangutamise kui ka toiduämbriga maadlemisega. Teisel päeval jäi kaamerasse aga rebane. 

«Põhiidee ongi see, et mitte kaamera ei saada kusagilt metsast pilte, vaid on regulaarne minek metsa,» kirjeldas ta. Koos õpetajaga minnakse metsa, jäetakse loomadele süüa ja järgmisel korral on näha, kui suur huvi on loomadel toidu vastu olnud ja mida on rajakaamera jäädvustanud.

Metsloomadele süüa viies oskavad Arusoo sõnul lapsed teadvustada, et see on ka päriselt kellegi kodu. «See ei ole enam abstraktne. Kui telekast vaadata Aafrika savannide filme, siis see kõik on ikkagi meist kaugel. Need on teised loomad,» selgitas ta. «Me näeme autoaknast kitsi ja vahel läheb jänes üle tee. Üldiselt me ei näe loomi väga palju,» tõdes Arusoo. Ent just loomade abil on tema sõnul lastele lihtsam loodustunnetust õpetada.

Mõnes koolis on rajakaamera jaoks lapsevanemad raha ise kokku kogunud, mõnes on rajakaamerat toetanud kool. Nii on koolilaste rajakaamerate liikumisega liitunud mitmeid koole üle Eesti: Värska gümnaasium, Nurme kool, Kiviõli I keskkool ja paljud teised, kelle kaameratesse on jäänud terve karupere või näiteks kährikud. Arusoo sõnul ei panda kätt ette ka suuremate linnade koolile ja rajakaamera koha leiaks igale klassile. «Kindlasti leiab võimaluse. Eesti on nii väike,» kinnitas ta. 

MTÜ Aasta looma toimkond koostöös looduskalendri ja Eesti jahimeeste seltsiga kutsub koole osalema rajakaamerate projektis, mis tutvustab lastele võimalust jälgida metsaelu vahetult ja avastada läbi rajakaamerasilma looduse ettemääramatus. Samas võimaldab projekt täiendada loodusõpetuse ja zooloogia tunde, aidates tutvuda eri loomaliikide ja lindudega ehedal ja lastele põneval viisil.

Üleskutses osalemiseks tuleb klassil osta oma rajakaamera, paigutada see metsa ning käia korra nädalas kaamera juures «saaki» hankimas ehk tuua metsast pilte ja videosid. Samuti tuleb korra nädalas vahetada kaamera akusid. Pildid ja video tuleks üles riputada kooli kodulehele ja saata aasta looma kodulehe toimkonnale.

Aasta looma toimkond aitab õige kaamera valikul, kaamerale sobiva koha valimisel ja selle metsa paigutamisel. Samuti aidatakse klassil osta soolakivi metskitsede meelitamiseks ning õpetatakse neid kasutama rajakaamera programmi ja aidatakse kaamerasilma ilmuvate loomaliikide määramisel.