/nginx/o/2021/04/19/13736707t1he434.jpg)
Riigikogus esimese lugemise läbinud perehüvitiste seaduse eelnõu seaduseks saamisega ei langeks koroonakriisis töö kaotanute vanemahüvitis enam nii märgatavalt. Uus kord hakkaks kehtima tagasiulatuvalt sellest aastast, vahendas ETV uudistesaade «Aktuaalne Kaamera».
Eelmise valitsuse rahvastikuministri Riina Solmani algatatud perehüvitiste seaduse eelnõu eesmärk on vähendada viiruse levikust tingitud töötuse mõju vanemahüvitise suurusele ning tegemist on tähtajalise meetmega, mis kehtiks selle aasta jaanuarist 2023. aasta lõpuni.
Solmani sõnul puudutab eelnõu kriisi ajal töötuna lapsehoolduspuhkusele minevaid vanemaid, et nende vanemahüvitisest jääks töötuna oldud periood välja: «Mitte keegi meist ei tahaks ju jääda koju last kasvatama miinimumpalga eest».
Eelmise koalitsiooni lagunemisega hääletati perehüvitise seaduse eelnõu sotsiaalkomisjoni päevakorrast välja, kuid sotsiaalkomisjoni juht Siret Kotka sõnul töötas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo need taaskord läbi ja nii on see läbinud ka esimese lugemise: «Seaduseelnõusse tehti tegelikult olulised täiendused ja üks osa sellest kindlasti puudutab lapsi, kes on sündinud surnult, et neid vanemaid täiendavalt toetada. Teiseks ka neid lapsi, kes tegelikult käivad koolis ja kes on vanuses 16-19, et ka nemad saaksid lastetoetust,» sõnas Kotka.
/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)