/nginx/o/2021/04/19/13736622t1hf66f.jpg)
Akadeemik Anto Raukas suri 19. aprillil 86 aasta vanuselt pärast pikalt kestnud rasket haigust. Postimees avaldab Eesti teaduste akadeemia järelehüüde.
Eesti teaduste akadeemia järelhüüe Anto Raukasele (8)
Akadeemik Anto Raukas
17.02.1935–19.04.2021
Anto Raukas sündis 17. veebruaril 1935. aastal Tartus kooliõpetaja peres. 1953. aastal lõpetas ta Hugo Treffneri gümnaasiumi, kust sai kaasa spordipisiku, mille toel saavutas silmapaistvaid tulemusi mitmel spordialal.
Paljude erinevate huvide tõttu oli raske teha valikut edasiõppimise osas, kuid ta otsustas siiski õpinguid jätkata Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1958. aastal geoloogina. 1962. aastal kaitses Anto Raukas geoloogiakandidaadi (tänapäeva mõistes PhD) väitekirja «Eesti NSV alusmoreenide litoloogia ja mineraloogia» ning 1973. aastal geoloogia-mineraloogiadoktori väitekirja «Eesti liustikutekkeliste setete ja pinnavormide kujunemine». 1977. aastal valiti ta Eesti teaduste akadeemia korrespondentliikmeks ning 1987 akadeemia liikmeks. Professori kutse omistati talle 1980. aastal.
Pärast ülikooli lõpetamist asus Anto Raukas tööle geoloogia instituudis, millega erinevatel ametikohtadel töötades oli seotud kuni aastani 2014. Pikka aega oli ta kvaternaarigeoloogia osakonna juhataja (1965-2005), direktor (1999-2001), juhtivteadur (2008-2009), vanemteadur (2010-2014). Aastatel 1993-2009 oli Anto Raukas mereakadeemia professor. Alates 2010. aastast lõi ta kaasa Tallinna ülikooli ökoloogia instituudis (hiljem ökoloogia keskuses) vanemteadurina.
Aastast 2017 oli Anto Raukas Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor. Ta on kirjutanud 34 ja toimetanud üle 120 raamatu, avaldanud üle 500 teadusartikli, ligikaudu 800 lühiartiklit, üle 800 publitsistliku ja populaarteadusliku artikli, mis on ilmunud umbes 30 riigis. Ta on olnud juhendajaks 15 kandidaadi- ja 5 doktoritööle.
Aastatel 1977-1989 oli Anto Raukas Eesti NSV teaduste akadeemia presiidiumi liige, 1982-1989 keemia-, geoloogia- ja bioloogiateaduste osakonna akadeemik-sekretär. Ta on olnud vabariikliku ühingu «Teadus» esimees, Eesti vabariigi valitsuse teadusnõunik ja Balti assamblee kultuuripreemiate komisjoni esimees, kuulunud paljude teadusorganisatsioonide tegev- või auliikmete hulka, tegutsenud mitmete teaduslike väljaannete toimetustes ning osalenud rahvusvahelistes ja vabariiklikes nõukogudes ja komisjonides. Anto Raukas oli Eesti geoloogia seltsi esimene president.
Anto Raukase teadustöö on andnud meile tohutult täiustunud teadmisi stratigraafia, litoloogia, mineraloogia ja Kvaternaari paleogeograafia alalt, Põhja-Euroopa jäätumisala Kvaternaari setete tekke, pinnavormide kujunemise, Läänemere arengu, suurjärvede geoloogia, meteoriitide, Eesti loodusvarade otstarbeka kasutamise ja kaitse ning keskkonnakaitse kohta.
Ta on võtnud osa paljudest teadusekspeditsioonidest, sh Eesti noorteadlaste I kompleksekspeditsioonist Kamtšatkale (1960) ja NSV Liidu teaduste akadeemia geograafia instituudi ekspeditsioonist Teravmägedele (1977), juhtinud erinevaid rahvusvahelisi teadusprogramme.
Anto Raukase teadustööd on neljal korral tunnustatud Eesti vabariigi teaduspreemiaga (1991, 1996, 2003 ning pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest 2015). Talle on omistatud Karl Ernst von Baeri preemia, akadeemik Artur Luha preemia, Eerik Kumari looduskaitsepreemia, Gottrfried Wilhelm von Leibnizi medal ning Tallinna linna aukodaniku tiitel. Anto Raukas on valitud Eesti üldsuse poolt 20. sajandi 100 suurkuju hulka. 1998. aastal pälvis Anto Raukas Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgi.