Kaja Kallas: kriisiinfo raportid ei ole salajased

Peaminister Kaja Kallas. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) ütles tänasel riigikogu istungil liikmete arupärimisele vastates, et koroonakriisi käsitlevad raportid ei ole salastatud, vaid asutusesiseseks kasutamiseks.

Riigikogu liikmed Sven Sester, Raivo Tamm, Mihhail Lotman, Urmas Reinsalu, Andres Metsoja, Priit Sibul, Helir-Valdor Seeder, Üllar Saaremäe ja Tarmo Kruusimäe esitasid peaminister Kaja Kallasele arupärimise, et saada selgust kriisiinfo salastamise kohta.

Arupärijad märkisid, et Covid-19 kriisi valguses on oluline, et valitsuse otsused toimuksid läbipaistvalt ning, et need oleksid selgesti mõistetavad. Küll aga on nende sõnul valitsuse mitmed senised otsused ja ka edasised tegevused koroonaviiruse leviku tõkestamisel salastatud.

Kallas selgitas, et raportid sisaldavad ametiasutuste ülevaateid, mis on vajalikud otsuste langetamiseks. «Ja ma juhin tähelepanu sellele, et need ei ole mitte salajased, nagu teie ütlete, vaid need on asutusesiseseks kasutamiseks,» ütles Kallas, viidates, et asutusesisese kasutamise juures mängib rolli põhjus, kas raportis sisalduv informatsioon on mõeldud avaliku teabe seaduse alusel kasutamiseks või mitte. Tema sõnul langetavad otsuse asutuse juristid. 

Peaministri sõnul on valitsus riigikogu liikmetele koroonaviirusega seotud ülevaatlikku teavet edastanud: «Minu soov oli see, et riigikogu liikmed oleksid samas inforuumis kui valitsuse liikmed ehk siis teiega jagatakse täpselt sedasama situatsioonikeskuse raportit, midagi valitsuse liikmed näevad».

Riigikogu liige Sven Sester (Isamaa) sõnas, et on arusaamatu, millised punktid raportist on sellised, mida jagada ei tohiks. «Lugedes seda informatsiooni, tundub, et see on informatsioon, mida me võiksime jagada ja mida me tegelikult peaksime jagama,» sõnas Sester ja lisas, et kutsub peaministrit üles vastavat muudatust tegema. 

«Ei ole põhjust sellist informatsiooni praegusel hetkel varjata. Seal ei ole midagi sellist, mida me peaksime varjama,» ütles Sester, lisades, et pole ühtegi nüanssi, mis sunniks valitsust koroonainfot viieks aastaks salastama.

«Õigusriigile on omane vaba informatsiooni levik, et kodanikud saaksid teha vastutusrikkaid otsuseid. Seevastu haldusriikides on tavaliselt informatsiooni salastamine või siis seda ainult ametlikuks kasutamiseks kuulutamine,» nentis riigikogu liige Mihhail Lotman (Isamaa), kellele jääb samuti raportite salastamine mõistmatuks. 

Peaministeri sõnul alustas alles uus valitsus raportite jagamisega. «Mina küsiksin vastu, et sellel ajal, kui teie olite valitsuses, miks neid ei jagatud ja miks see info, nagu teie ütlete, oli salastatud juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember, jaanuar. Kaheksa kuud! Miks see info oli salastatud?»

Vaktsineerimist on saatnud suur segadus

Kallas märkis majanduses tekkinud olukorra kohta, et koroonaviirusest tulenevad täiendavad piirangud on tabanud paljusid ettevõtlussektoreid. «Tänaseks on valitsus heaks kiitnud ka ministrite kehtestatavad toetusmeetmete määruste eelnõud ja kõik on selle eesmärgiga, et võimalikult kiiresti need kompensatsioonimehhanismid tööle saada ja ettevõtjad, kes on hädas, seda abi kiiresti saaksid,» selgitas Kallas. 

Lisaks möönis peaminister, et vaktsineerimist on samuti saatnud vähene informatsiooni avalikustamine ja suur segadus: vaktsineerimise tempo on madal, riski- ja eelisnimekirjades olevate inimeste vaktsineerimine lünklik, lisaks on vaktsineerimine geograafiliselt ebaühtlane.

«Vaktsineerimise põhiprobleem on see, et meil on vaktsiinide defitsiit. Need tarned, mis meil on kokku leppinud, ei laeku õigel ajal ja vastavalt sellele ei saa me kiiresti süstida,» selgitas Kallas, lisades, et kõik tulnud vaktsiinid kasutatakse ära nii kiiresti kui võimalik. Küll aga nentis ta, et vaktsineerimise kõige suurem probleem oli, et plaani ei olnud varasemalt koostatud. 

Küll aga sõnas Kallas eelmise valitsuse kiituseks, et tänu neile osaleb Eesti Covid-19-vastaste vaktsiinide ühishankes. Lisaks on Eestil sõlmitud eelostulepingud Euroopa Liidu tasemel kaheksast vaktsiinitootjast kuuega. Kallase sõnul on kokku eelisostulepingute alusel Eesti taotlenud ligi neli miljonit vaktsiinidoosi, mis katab üle kahe miljoni inimese vaktsineerimise. Aprillis ja mais on prognoositavad tarnekogused 939 536 doosi, millest laekunud praegu on 70 620 doosi.

«Liiga optimistlik ei tasu olla, et need doosid kõik, mis ma ütlesin, laekuvad, sellepärast, et siiani ei ole need prognoositud kogused vastanud tegelikele tarnetele,» ütles peaminister. «Me oleme tihedalt suhelnud Euroopa Komisjoniga ja teiste liikmesriikidega, et saada täiendavaid doose. Tänaseks on meie olukorda ka arvestatud, nii et me oleme saanud Pfizer-BioNTechilt 150 000 täiendavat doosi viimase selle otsusega ja kokku siis 215 000 doosi vaktsiini,» lisas ta.