Välismääraja ⟩ Harri Tiido: Afganistani demograafiline struktuur on täielikult sobiv kodusõjaks ja terrorismiks

2007.–2010. aastal Afganistanis Eesti suursaadikuna töötanud Harri Tiido ja MTÜ Mondo arengukoostöö suuna juht Riina Kuusik-Rajasaar selgitasid Kuku raadio saates «Välismääraja», mida koalitsioonivägede lahkumine Afganistanist tähendab ning mis saab edasi. 

Tiido märkis, et ta siiralt kahtleb meedias esitatud väites, et Afganistani valitsus kontrollib 50 protsenti territooriumist. Kui lugeda Aasia allikaid, siis Tiido on saanud aru, et 30–33 protsenti on valitsuse kontrolli all, 19–20 protsenti on Talibani kontrolli all ning vahepealsed alad on vaieldavad. See tähendab tihti, et hõimudega on saavutatud kokkulepe, mis lubab mõlemal poolel ala läbida, kui nad midagi ei tee. 

Tiido kahetses, et Helmand on jõudnud Talibani kontrolli alla, sest Eestil oli seal korralik kohalolu ja Lashkargah' linna toetati tugevalt. Huvitava asjaoluna tõi ta välja, et Taliban on jõudnud ka Põhja-Afganistani, kus peamiselt elavad usbekid ja tadžikid. Kui koalitsiooniväed 2001. aastal Afganistani sisse läksid, tegid nad koostööd just Põhjaalliansiga, mis samuti Talibani vastu võitles. 

Lisaks on Afganistani kirdealadel kohal ka ISIS, mis Talibaniga on küll sõjajalal. 

«Küsimus ei ole ainult valitsuse kontrollis. Küsimus on selles – Afganistani demograafiline struktuur on täielikult sobiv kaheks asjaks: kodusõjaks ja terrorismiks,» ütles Tiido. Ta selgitas, et keskmine vanus on madal ning laste saamisel ja üleskasvatamisel eelistatakse poisse. See aga tähendab, et poistel pole midagi teha, sest majandustegevusega teenida on keeruline. 

Kui Taliban pakub relva, ideoloogia, eesmärgi ja sissetuleku, siis loomulikult minnakse sinna. Afganistani armee pakkumine pole lihtsalt võrreldav. «Selles mõttes ma arvan, et Taliban väga kiiresti hakkab laiendama oma kontrollialasid,» prognoosis Tiido. 

Riina Kuusik-Rajasaar nõustus Tiido välja toodud demograafiliste punktidega. Samas märkus ta, et rahvastiku noorus tähendab ka, et pooled inimesed ei ole sündinud Talibani võimu all ning teavad rohkem vabamat ühiskonda. Viimaste aastate jooksul ning eriti pärast USA ja Talibani rahuleppe sõlmimist eelmise aasta septembris hakkasid poliitiliselt aktiivsed naised, ajakirjanikud, õpetajad kõvasti sõna võtma, et taliibidega koostöö tähendab naiste õigustes ja meediavabaduses suurt tagasilööki. 

Sotsiaalmeedias on aktiivsed üle kuue miljoni afgaani. Kuusik-Rajasaar tõi näite, kuidas selle aasta märtsis teatas haridusministeerium, et uue eelnõu järgi ei tohi üle 12-aastased tüdrukud ja naised avalikus kohas laulda. Sotsiaalmeedias tekkis üleöö suur vastuprotest teemaviitega #iammysong (ma olen minu laul) ning naised laulsid, laulsid, laulsid, kirjeldas Kuusik-Rajasaar. Kardeti, et kuna märtsi lõpus on uusaastapidustused, siis tekib probleeme Afganistani hümni laulmisega. 

Kuusik-Rajasaar nentis, et ta küll kindlalt ei tea, kas ainult sotsiaalmeedia ja ühiskondliku surve tõttu, aga tulemuseks tõmbus ministeerium tagasi ning eelnõud edasi ei surutud. 

Saates arutleti pikemalt ka kodanikuühiskonna arengu, naiste rolli ja narkomajanduse üle ning kirjeldati, mis on riigis 20 aasta jooksul muutunud. Lisaks lahati, millised ameeriklaste eesmärgid said täidetud ning mida ei õnnestunud täita. Tiido selgitas, miks Briti diplomaat Sherard Cowper-Coles väidab, et kui USA oleks oodanud pool aastat, oleks Osama bin Laden ja al-Qaeda visatud Afganistanist välja.