Parempoolsete leppimisplaan leidis juhatuses leige vastuvõtu

Kristjan Vanaselja Isamaa liikmeühenduse Parempoolsete üldkogul.  Foto: Sander Ilvest / Postimees

Juba möödunud nädalal saatis Isamaa liikmeühendus Parempoolsed erakonna liikmetele plaani, kuidas Isamaa saaks end taas Eesti mõjukaima paremerakonnana kehtestada. Partei praeguse juhatuse jättis seesugune algatus pigem külmaks.

«Muutus Isamaas on vajalik, et lõpetada otsustamatuse ajastu Eesti poliitikas. Pandeemiast tingitud kriis nihutab jõujooni maailma majanduses ja poliitikas, kuid loob ka uusi võimalusi tarkadele ja julgetele. See võimalus ei ole avatud igavesti ehk valikuid tuleb teha nüüd ja praegu. Eesti otsustajate poliitilisest julgusest sõltub, kas tuleme kriisist võitjana välja või jääme pikaks ajaks vinduma,» sõnastatakse mitmele leheküljele mahutatud Parempoolsete plaanis, allakirjutajad Kristjan Vanaselja, Lavly Perling, Siim Kiisler, Kaido Kukk, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Priit Värk, Andero Laur ja Tõnis Kons.

Parempoolsete juht Vanaselja ütleb Postimehele selgituseks, et nende plaan annab kätte raamistiku, mida ühendus näeb Isamaal ja laiemalt ka Eesti tulevikus. «Edasine soov on tõstatatud teemade üle diskussiooni tekitada. Püüda probleemid kaardistada ning välja tuua võimalikke lahendusi.»

Oma plaanis osutavad Isamaa Parempoolsed, et Eesti riigivalitsemisel on juba mõnda aega juurdunud vigadest hoidumise kultuur, mis teisalt tähendab, et raskete probleemidega tegeletakse viimases järjekorras, raskete otsuste tegemine lükatakse võimaluse korral edasi. Aga nii ei lahendatagi ühtegi suuremat probleemi. «Uuenev Isamaa teeb ära Eesti arenguks vajalikud reformid,» lubavad nad.