Lagle Parek: ei maksa kunagi karta!

Lagle Parek arvab, et poliitikud peaksid otsima uut nägemust. Foto: Madis Veltman

Vabadusvõitleja, endine siseminister ja poliitik Lagle Parek saab täna 80-aastaseks. Tema sündmusterikkast elust möödusid esimesed 50 aastat Nõukogude okupatsiooni julgelt trotsides ja selle vastu aktiivselt välja astudes. Vangilaagrist vabanenuna oli ta üks 1987. aasta Hirvepargi miitingu korraldajaid ja Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaid.

Eesti vabanemise järel oli ta esimese põhiseadusliku valitsuse liige, osaledes aktiivselt poliitilises elus. 1996. aastal lõi ta rahvusvahelise heategevusühingu Caritas Eesti haru. Alates sajandi algusest elab Lagle Parek Pirita kloostris, kus rajas kultuuri- ja loodusväärtuslikke paiku läbiva palverännutee Piritalt Vastseliinani – selle arendamisega kavatseb ta tegeleda elu lõpuni.

Kas koroonaaeg on teie elurütmi muutnud?

Mingil määral on muutnud, aga mitte palju. Kloostrielu on vaikne ja rahulik, siit ei liigu suuri inimhulki läbi.

Elame peaaegu 30 aastat taas vabas Eestis ja oleme loonud kaasaegse heaoluühiskonna. Mida peaksime kindlasti mäletama neist endistest aegadest, kui elu ei olnud kaugeltki nii hea ja kui meil valitses võõras, vägivaldne võim?

Kõige rohkem peaks ühte asja meeles pidama: ei maksa kunagi karta! Kui ma vaatan tagasi – mul on olnud palju võimalusi eri kombel elada, erinevates tingimustes jne –, ei ole ma päris veendunud, et mugav ja hea elu on kõige huvitavam.

Ometi tahame kõik enamasti elada hästi ja mugavalt. Kas selline elu on siis nagu omamoodi lõks?

Võib olla lõks, aga ma ei oska öelda. Kui vaatan tagasi oma elu peale, siis olen tajunud, et see on olnud väga huvitav, olen väga huvitavaid asju näinud. Huvitav on teada, mida sa ise jõuad kanda ja mida sa ei jõua ning mis tekitavad sinus tõsiseid probleeme. Raskused teevad elu minu meelest huvitavaks. Need on väljakutsed.