/nginx/o/2021/04/16/13731700t1he271.jpg)
Eesti Ornitoloogiaühingu teatel toovad kevadrändel olevad linnud kaasa tõbesid, sealhulgas ka linnugripi, mis võib nakatada kodulinde, kariloomi ja ka inimest, kuid kevadekuulutajast kuldnokkadel tavaliselt otsekontakt kodulindudega puudub ja seetõttu nad linnugripi viirust eriti ei levita.
Rändeajal on üsna tavaline, et linnukasvataja peab oma kodulinde metslindudega kontaktide välistamiseks kinnises ruumis pidama, teatas ornitoloogiaühingu esindaja reedel. Linnugripp levib peamiselt veelindude seas, kuid ometi jõuab ka farmidesse, mis ei asu rannikul või veekogude läheduses, ning paikadesse, kus veelinde ei rända.
Mõningate uuringute järgi puutuvad kuldnokad linnugripiga kokku vähe – antikehad näitavad, et vaid 0,58 protsendil lindudest on sellega kokku puutunud. RNA-põhised määrangud näitavad, et nakatunud võivad olla 1,79 protsendil kuldnokkadest.
Kuldnokk on ka üks väheseid linde, kelle linnugripi levitamisvõimet ja nakatumist on uuritud eksperimentaalselt: näiteks kõrge patogeensusega tüvi H7N7 paljuneb kuldnokas edukalt, levib kudedesse ja lõppeb linnu surmaga.
Tüvega H5N1 nakatumine kajastub küll kudedest võetud proovides ja antigeenitestides, kuid ei ole kuldnokale letaalne – harva levib see lindude endi seas, kuid samas on oht kodulindudeni jõuda olemas. Madala patogeensusega H3N8 viirus suudab kuldnokas elutseda, kuid ei levi edasi; kanadelt saadav tüvi H2N3 ja partidelt saadav H4N2 nakatavad kuldnokki, kuid mõlemad on madala patogeensusega.
Tüvega H7N9 nakatumine sõltub doosist – kuldnokkadel tuvastati see ainult intensiivse nakkuse korral. Tüvede H5N8 ja H5N2 korral ei ole kuldnokkadel kliinilisi haigestumise märke tuvastatud, kuid nakkus oli neis siiski olemas.
Kõik see viitab, et linnugripp jõuab kuldnokkade sekka teatud regulaarsusega. Kuid et neil tavaliselt otsekontakt kodulindudega puudub, on nad suhteliselt viletsad nakkuse levitajad, kuid see sõltub viiruse tüvest.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)