Nädala tegija ⟩ Kristian Jaani: NETSi muudatus lubab vaid ringikondava nakkushaige koju tagasi viia

Kas kedagi hakatakse kodust kuhugi viima, nagu väidavad mõned protestijad; kas politsei on ohtliku viiruse tingimustes hinnanud olukordi õigesti, ja kas väited politseiriigi saabumisest on kohased hoiatused või lihtsalt poliitiline komejant? Siseminister Kristian Jaani andis Kuku raadio saates «Nädala tegija» selgitusi. 

Ta võttis lühidalt kokku, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusmuudatuste eesmärgiks on tagada, et terviseametil oleks võimalik lahendada tervishoiualane hädaolukord. Selleks peab toimima nii meditsiinisüsteem kui ka haigete ja lähikontaksete tuvastamine. Samal ajal on terviseametile pandud peale ka riigiülene järelevalve, et vajalikest piirangutest hoitakse kinni. 

«[Terviseamet] on oma olemuselt ju väga väike asutus,» sõnas Jaani. «Minu meelest on täiesti mõeldamatu, et ootus terviseametile on see, et ta oleks võimeline kogu järelevalve, mis riigis on kehtestatud, et kriisist välja tulla, ise tegema. Ei ole mõtet üht väikest asutust paisutada hetkeks väga suureks.»

Seetõttu on tema sõnul mõistlik, et järelevalve osas abistavad terviseametit teised asutused. Antud juhul räägime politsei- ja piirivalveametist, mis valvab ka täna piirangutest kinnipidamise järele. See protsess võiks aga siseministri hinnangul olla kiirem ja tõhusam. 

Jaani möönis, et NETSi tõttu levima hakanud väited on peegliks, mis näitab, et keerulisi seadusi tuleb paremini selgitada. «Öelda, et lihtsalt selle seadusmuudatuse najal tervishoiualases hädaolukorras tuleb politsei ja viib kellegi kodust ära – ei, see on täiesti vale arusaamine kogu asjast. Seda ei juhtu mitte mingil juhul,» rõhutas siseminister.

Saatejuht Meelis Atonen võttis mõned levinud väited ette. «Lapsi lihtsustatud korras vastutustundetult vanematelt, isegi kui nad on seda, mida ma väitsin, selle seaduse abil ju ikka ära viia ei saa?» 

Siseminister kinnitas, et ei saa. 

«On teine legend, et selle seaduse abil inimesi, kes on tänaval, saab omakorda elimineerida. Mida see võiks tähendada?» küsis Atonen.

Jaani sõnas, et tema sellist legendi polegi kuulnud. «Ei saa selle seaduse alusel kuidagi kedagi elimineerida.» 

Ta selgitas, et seadusmuudatusega lisandub terviseametile üks järelevalvemeede. See tähendab, et kui teistele ohuks olev nakkushaige inimene ei püsi kodus ning nakatab teisi, siis ametil on õigus ta näiteks kaubanduskeskuses kinni pidada ja koju viia. Seda õigust seni ei olnud.

Ta selgitas, et varasemad pistelised kontrollid on leidnud iga nädal üle paarikümne inimese, kes liiguvad ringi, kuigi nad peaksid istuma kodus. Üldiselt siiski peavad Eesti inimesed piirangutest hästi kinni. Maskikandmine avalikes siseruumides on kuni 97 protsenti, mis on Jaani sõnul ainult positiivne. 

Saates tuli jutuks ka meeleavaldajate käitumise muutus. Jaani tunnustas, et viimastel päevadel on protestijad ise korda hoidnud ning vaadanud, et nad ei koguneks liiga suurtesse rühmadesse, sest terviseameti hinnangul on praeguses viirusolukorras ka õues rohkem kui kümne inimesega ringi kogunemine ohtlik. 

Samuti selgitas Jaani, kuidas hakkab politsei vastama erinevatele ähvardus- ja meelepahakirjadele, mida on korravalvuritele saadetud. «Meile on saanud ka politseiametnikud, kes vahetult pole kuidagi seotud tegevustega Vabaduse väljakul või Toompeal. Eks ta muidugi kurb on ja mõjub kehvasti, kui sellised masspostitused tulevad,» avaldas ta kahetsust. 

Kuidas aga kavatseb siseminister vastata inimestele, kes kardavad, et Eestis tekib politseiriik? Jaani rõhutas, et politseil on Eestis kõrge usaldusväärsus ning selle usalduse hoidmine on vastutus. Turvalisuse tagamiseks on politseile antud palju õigusi, aga nendega kaasneb alati ka vastutus ja kohustus. «Me räägime ühest ilusast heast riigist Eesti, kus on töötamas politsei, mitte me ei räägi politseiriigist,» ütles ta.