Muuli ja Aavik ⟩ Kalle Muuli: mida öeldaks siis, kui märulipolitsei oleks tänavatele saatnud Mart Helme?

Isamaa poliitik Kalle Muuli ja Postimehe peatoimetaja asetäitja Marti Aavik võtsid Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik» arutada, kas politsei reageeris üle, kui saatis Toompeale meeleavaldajate vastu korda hoidma märulipolitseinikud ning pani üles piirdeaiad.

«Mulle tõi see küll meelde sellised ajad, kui Toompeal olid veel graniitrahnud ning pidi ootama, millal Nõukogude väed ründama hakkavad. Minu meelest oli see aktsioon igas mõttes üle pingutatud,» heitis Muuli ette. 

Aavik tõi välja, et politsei tulek oma varustuse ja aedadega polnud midagi ennenägematut ning riigivisiitide ajal on see sage käitumine. Muuli ütles vastu, et antud juhul polnud tulemas ühtegi riigipead, kelle elu ja tervist peaks eriliselt kaitsma. Tänased meeleavaldajad ei allunud küll kõikidele politsei korraldustele, aga nad ei ohustanud kedagi. 

«Minule jäi pigem selline mulje, et Eesti politsei kujutab ette, et Toompeal on Kapitoolium, mida Trumpi pooldajad valmistuvad ründama. Midagi sellist tegelikult ei olnud. Ma ei tea, kust võttis politsei sellise ohuhinnangu, et peaks välja tooma eriüksused,» sõnas ta. 

Muuli esitas hüpoteetilise olukorra, kui EKRE siseminister Mart Helme oleks tänavatele toonud märulipolitsei ning riigikokku viinud muudatusettepanku, mis annab politseile praktiliselt piiramatud volitused nakkushaiguste ennetamiseks ja tõrjumiseks ilma eriolukorda välja kuulutamata. «Kuidas sellesse peaks suhtuma?» küsis ta. «Mind paneb imestama, et seda tehakse ajal, kui meil on võimul kaks liberaalset erakonda.»

Aavik nõustus, et politsei tegevus nägi ülereageerimise moodi välja. Samas on tema hinnangul toimunut kajastuses üledramatiseeritud. «Mida politsei lõppude lõpuks tegi? Korraldas natuke liiklust, rääkis inimestele, et hoidke vahesid, ärge tehke grupikallisid. Võib-olla mõni element oli ülepingutatud,» kirjeldas ta. 

Muuli märkis, et loomulikult peab inimestele pikivahe hoidmist meelde tuletama, aga kas seda peab tingimata tegema märulipolitsei? 

Aavik tõi välja, et eilses «Otse Postimehest» uudissaates selgitas Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder, et märulipolitsei pole õige termin, vaid tegemist on kiirreageerijatega. Samuti ei saa rääkida suurest erivarustusest, sest kui vaadata, mida politseipatrull kannab, siis neil ongi taktikalised vestid seljas ja kilinad-kolinad küljes.

Muuli rõhutas, et rahumeelne meeleavaldamine on põhiseaduslik õigus ning selle kaitseks tuleb välja astuda. Nakkushaiguste ennnetamise ja tõrje seadusmuudatuse puhul oli tema hinnangul probleem olemas, sest taheti teha seadust, kus eriolukorra õigused oleks politseil kogu aeg olemas. Valitsuskoalitsioon hakkas kompromissi otsima alles siis, kui opositsioon pani obstruktsiooni lauale ja ähvardas, et kuni sügiseni ei saa muid teemasid arutada, lisas ta.