Ida päästekeskus alustab reedel kontrollreididega

Ehkki päästeamet tuletab pidevalt meelde, et kulupõletamine on keelatud, tuleb tuletõrjujatel kustutada kevadkuudel kümneid, kui mitte sadu maastikupõlenguid. Foto: Elmo Riig

Kuna kevadhooajal on Ida regiooni maakondade päästjad saanud maastikutulekahjudele juba kümneid väljakutseid, alustavad päästjad reedest kontrollreididega, et vähendada maastikutulekahjude arvu.

Päästjate jaoks on alanud aktiivne maastikupõlengute hooaeg ning kulupõlengud on muutunud igapäevaseks.

Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Jaak Kirsipuu rääkis, et kulupõlengud saavad alguse hooletusest, näiteks auto aknast välja visatud põlevast suitsukonist või sihilikult süüdatud kuivanud rohust. «Probleemiks on ka suures koguses niitmata jäetud maa, millel sellised põlengud üldse aset leida saavad,» lisas Kirsipuu.

Vaadates ilmakaarti, siis nädalalõpp on tulemas soe ja kuiv, sellega kaasneb kindlasti palju maastikupõlenguid. «Seepärast palume inimestel olla väga ettevaatlikud grillimise ja lõkete tegemisega - sest kuiv pinnas ja tugev tuul võivad kaasa tuua tuleõnnetuse,» lausus Kirsipuu.

Reedest alustatakse Ida päästekeskuse haldusalas kontrollreididega, et vähendada kevadisel perioodil ning kuival suvel maastikutulekahjude arvu. «Märgates ohtlikke lõkkeid, nõustavad päästemeeskonnad inimesi ning vajadusel likvideerivad potentsiaalsed ohuallikad,» ütles Kirsipuu.

Kulupõlengud saavad enamasti alguse inimesest. «Nii saamegi rääkida tahtlikust süütamisest, hooletust käitumisest, teadmatusest. Pole harvad juhud, kus kulupõleng algab maha visatud suitsukonist, tikust või põllule visatud klaaspudelist. Kulupõletamine ja süütamine on keelatud, ohtlik ja karistatav tegevus. Kulupõlengutes on igal aastal hukkunud inimesi ning tules hävinud mitmeid kodusid. Lisaks tule leviku ohule metsa või hoonetele, hukkuvad madalas heinas elutsevad pisikesed loomad ja pesitsemist alustanud linnud,» märgivad päästjad.