Andres Anvelt: politsei ülesanne ei ole ainult ohjeldada meeleavaldajaid, vaid ka kaitsta neid

Politsei viib eelmisel pühapäeval Tallinnas Vabaduse väljakult ära pilli mänginud mehe, kes ei allunud politsei korraldustele rahulikult ära minna ning palus seejärel ise korduvalt, et politsei ta minema toimetaks. Foto: Mihkel Maripuu

Neile, kes pole rahul, et politsei Toompeal pikka aega kestnud meeleavaldusi juba varakult laiali ei löönud, ütleb endine justiits- ja siseminister Andres Anvelt: «Ega politsei esimene eesmärk ole, et lööme kilpide ja nuiadega platsi puhtaks, siis saame kiiremini õhtule.»

Endine kriminaalpolitseiametnik Andres Anvelt selgitab, miks on Eesti politsei suhtunud märtsi viimasest päevast alates Tallinnas Toompeal ja Vabaduse väljakul kestvasse meeleavaldusse enamasti kannatlikult pealt vaadates ja kõrval seistes, olgugi et need kogunemised pole registreeritud ning rohkem kui kümne inimesega avalikud koosolekud on praegu sootuks keelatud.

Kas politsei poleks pidanud juba palju varem reageerima, mitte laskma meeleavaldusel kasvada paarikümnest inimesest mitmesajani, sest mida rohkem inimesi, seda keerulisemaks ja pingelisemaks läheb olukord?

Politsei näitas kohalolekut kogu aeg. See, et ta alguses ei teinud jõulisemaid käike, ei viinud võimalikke eestvedajaid, kaasakutsujaid ega õigusrikkujaid ära, on politseitaktika küsimus, mida kriisijuht peab hindama kohapeal ja siis võtma vastu operatiivotsused, kas alustada kohe jõulist sekkumist ja viia eestvedajad ära või proovida mõjutada. Ega politsei esimene eesmärk ole, et lööme kilpide ja nuiadega platsi puhtaks, siis saame kiiremini õhtule. Ei ole! Politsei teab, et igale sammule järgneb teine, nii et vaja on kannatlikkust, kannatlikkust, kannatlikkust.