Terviseamet: koolide avamisega kaasneb suur risk

Terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitse alal Mari-Anne Härma Foto: Madis Veltman

Vabariigi valitsus teatas täna, et koroonapiiranguid leevendama minnes soovitakse alustada koolidest ja huviharidusest. Terviseameti sõnul on see epidemioloogiliselt riskantne otsus, mis pärsib muude piirangute leevendamist.

Valitsus hakkab koroonapiirangute leevendamist arutama järgmisel teisipäeval, kuid täna anti välja selge signaal, et maikuu alguses soovitakse koolid ja huviharidus vähemalt osaliselt lahti teha. Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma selgitas Postimehele, et epidemioloogiliselt ei ole säärane prioriteet ohutumate killast.

«Täna me teame, et meie nakatumine ei lange mitte seetõttu, et suvi läheneb või vaktsineerimine seda langust juhib, vaid eelkõige tänu ulatuslikele piirangutele. Koolide sulgemine on olnud üks peamisi meetmeid ning selle leevendamine on seotud suure nakkusriskiga. Aga kui me oleme kõik kokku leppinud, et laste kooliminek on ühiskondlikult kõige olulisem leevendus, siis saame selle sammu ette võtta. See on teadlik risk, mida võetakse kuuks ajaks, kuni siis koolivaheaeg lapsed taas koju saadab,» ütles Härma.

Terviseameti tippametnik tõdes, et viiruse leviku seisukohalt oleks siiski parem, kui lapsed ei läheks enam sel õppeaastal koolimajadesse. Ometi mõistab ta ka valitsuse soovi. «Epidemioloogiliselt on loomulikult mõistlikum haridust piirangute all hoida. Aga palju on räägitud ka sellest, et lapsed kannatavad praeguses olukorras vaimse surve all ja kool on vajalik laste sotsiaalseks arenguks. Kindlasti on see koht, kus valida, mis on meie jaoks lõpuks olulisem,» lisas Härma, kelle sõnul on koolide maikuus avamise eelduseks nakatumisnäitajate ja haiglaravi koormuse pidev langus.

Kaalutletud valik

Terviseamet prognoosib, et koolide avamise järel viiruse senine langustrend siiski katkeb. «Tegelikult ei saa ma rääkida, et koolide avamine on nakkusohutu. Kindlasti see seda ei ole ja sellega kaasneb nakatumiste kasv. Erinevad uuringud on näidanud, et suurusjärk 30 protsenti uutest juhtumitest on seotud koolide ja huvitegevusega. Oleme seda näinud ka oma kogemusest. Aga jällegi - meil on vaja ka hoolitseda selle eest, et lapsed ei satuks tulevikus hätta. Seega, risk ei ole küll väike, aga see on kindlasti kaalutletud,» hindas Härma.

Kaja Kallas käis täna saates «Otse Postimehest» välja mõtte, et koolide avamisel võiks mõelda piirkondlike erisuste peale. Terviseamet toetab seda ideed. «Koolide puhul on see täiesti mõistlik lähenemine. Seda sellepärast, et lapsed käivad koolis nii-öelda piirkondlikult. Kui me räägime suurüritustest ning asutustest, mis toovad inimesi teistest piirkondadest kokku, siis seal on kindlasti üle-eestilist nakkusriski rohkem. Lapsed aga käivad oma kohalikus koolis ning kolletega saab tegeleda kohapeal. Meie sellist lähenemist kindlasti toetame,» sõnas Härma.

Terviseameti peadirektori asetäitja sõnul tähendab koolide avamine ka seda, et muud piirangute leevendused peavad ootama. «Kui me võtame selle riski ja avame kooli, siis teisi sektoreid tuleks hoida veel pausil, et riski nii-öelda maandada. Koolide avamisega kaasneb nakatumiste tõus, mida me peame kuskilt mujalt ikkagi kompenseerima. See on vajalik selleks, et see tõus ei läheks koosmõjus liiga suureks.»

Ehk teatrid, kinod, kontserdisaalid tuleks jätta suletuks? «Minu hinnangul ei ole täielikuks avamiseks kindlasti veel põhjust. Kui midagi tahetakse siiski lahti teha, siis meie soovitame kindlasti piirangutega: ehk siis kellaaeg, mahutavus, inimeste arv. Teatud meetmed peaksid kindlasti kauemaks jääma,» lisas Härma lõpetuseks.