Nädala tegija ⟩ Tanel Kiik: vaktsineerimine on juba päästnud sadu elusid

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles Kuku raadio saates «Nädala tegija», et möödunud nädalavahetuse vaktsineerimisetalgutest oli näha, et mõnes piirkonnas oli riskigrupi huvi saada vaktsineeritud suurem, kui oli kaitsesüste pakkuda. Samas suuremates keskustes jäi aegu üle. 

Näiteks Tallinnas tuleb arvestada, et eakad ei kipu linnaosade vahel liikuma ning neil ei pruukinud olla piisavalt aega, et oma pereliikmetelt transporti organiseerida.

Sellest õpiti, et järgmistel kordadel tuleks avada rohkem vaktsineerimisvõimalusi kodu lähedal perearstikeskuste kaudu. Suurvaktsineerimiste puhul on ilmselt mõistlik sihtgrupp nooremad, kes on mobiilsemad ja kes saavad kiiremini reageerida, tõi minister esile. 

Praegu on vaktsineerimise peamine fookus 70+ earühmal, kelle seast on vaktsineeritud umbes pooled. Kui varasemalt oli AstraZeneca saanute seas ülekaalus noored ehk alla 60-aastased, sest vaktsineeriti eesliinitöötajaid ning toona kehtis vanuseline loogika teistpidi. Nüüd aga kasvavad 60+ ja 70+ earühm ning tänaseks on ligi pooled AstraZeneca vaktsineerimised tehtud vanemas earühmas. 

«Igal juhul on see mõistlik otsus ja mõistlik valik ning annab kindluse inimesele, et ta ei vaja tõenäoliselt haiglaravi, tal ei teki tõsiseid sümptomeid võrreldes kõigi inimestega, kes täna on jätkuvalt kaitseta,» ütles Kiik.

Saatejuht Ulla Länts küsis, et kui praegu on riik teinud otsuse, et AstraZeneca vaktsiini ei anta noorematele kui 60-aastastele inimestele, siis kas eesliinitöötajaid vaktsineeritakse mõne muu vaktsiiniga. Kiik tunnistas, et eesliinitöötajate vaktsineerimine on hetkel üldse pausil. 

On üksikuid erandeid, kes on süsti saanud peale konsulteerimist arstiga, aga üldiselt lähevad kõik vaktsiinid eakatele. Vanemaealised vajavad nii enim tuge ja kaitset haiguse eest kui ka moodustavad haiglaravist suurima koormuse, argumenteeris minister. 

Enne vaktsineerimisega alustamist oli vanade inimeste osakaal haiglaravil olevatest inimestest veelgi kõrgem, nii et omajagu inimesi on haigusriskist välja toodud. «Suurusjärgus 200 patsienti on pidevalt haiglaravil vähem kui ilma vaktsineerimiseta. Ilma igasuguse liialdamata on see päästnud kümneid, kui mitte sadu elusid ning aidanud oluliselt leevendada haiglate niigi kõrget koormust,» ütles Kiik. 

Vastasel korral oleks tipphetkel pidanud paluma naaberriikidelt abi patsientide vastu võtmiseks.

Omaette mureks on liikumispuudega inimeste vaktsineerimine, sest hetkel ei saa pereõed käia lihtsasti kodus vaktsineerimas. Kiik seletas, et selle asemel on vaktsineeritud liikumisvõimetute inimeste hooldajaid, et nii temal oleks väiksem võimalus nakatuda.

Edaspidi paneb sotsiaalministeerium lootusi turule tulevale Jannseni vaktsiinile, mida peab andma ühe süsti ning see muudab logistika kergemaks. Esmaste kaardistuste järgi on liikumispuudega inimesi umbes 15–20 000. Kiik kinnitas Läntsi sõnu, et inimesed, kes elavad koos üle 80-aastase vanuriga, keda ei saa vaktsineerima viia, võivad helistada oma perearstile ja endale vaktsiini küsida.