Muuli ja Aavik ⟩ Kalle Muuli: valge raamatu soovitused on lasteaed

Isamaa poliitik Kalle Muuli ja Postimehe peatoimetaja asetäitja Marti Aavik võtsid Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik» lahata vaktsineerimise korralduse, AstraZeneca trombiriski ja peaministri esitatud valge raamatu soovitused. Kriitikat jagus nii ühele kui teisele. 

Aavik tõi välja, et veel mõni aeg tagasi rääkis sotsiaalminister Tanel Kiik, et täiendavat isikut vaktsineerimise korraldamise juhtimiseks ei ole vaja. Eile aga teatas ta avalikkuse ja ilmselt ka riigikontrolöri kirja survel, et tahab palgata vaktsineerimise koordinaatori.

«Kogenenumad inimesed on seda rääkinud juba kuid ja kuid. Miks selle mõtte peale varem pole tuldud? Miks sõdib minister paljusõnaliselt vastu headele soovitustele ning ei võta neid kuulda?» heitis Aavik ette. 

Muuli hinnangul jääb pagunite tase liiga väikeseks, kui sotsiaalminister palkab ühe projektijuhi ning paneb talle õlule kõige tähtsama riikliku ülesande korraldamise ehk terve Eesti vaktsineerimise. Ta võrdles Eestit edukate vaktsineerijatega nagu Iisrael ja Ungari, kus vaktsineerimine on juhitud kõige kõrgemal tasemel. «Ma arvan, et ka Eestis võiks olla märksa kõrgem tase kui keegi projektijuht sotsiaalministri alluvuses.»

Aavik märkis, et Euroopast vaadates on Eesti vaktsineerimise tase hea. Samuti pole Eesti ka ülemaailmse piirangute tabeli eesotsas: isegi Rootsi piirangud on Oxfordi tabeli järgi hetkel rangemad kui Eestis. «Me ei saa öelda, et üldpilt on tingimata halb, kuigi me peamegi kritiseerima kogu aeg.»

Muuli ütles vastu, et kuigi üldprotsent on Eestis hea, siis vanemate inimeste arvestuses jääb vaktsineeritute protsent halvaks. Need on aga inimesed, kes on kõige suuremas ohus ning kelle taga on praegu nooremate eagruppide vaktsineerimine. 

Teisi vaktsiine pole piisavalt

Juttu tuli ka vaktsiinide usaldusväärsusest AstraZeneca näitel, mille kohta tegi Euroopa Ravimiamet sellel nädalal otsuse, et kuna võimalik trombioht on statistiliselt üliväike ning pole seostatav ühegi vanuse- ega sooga, siis nad soovitavad seda kõikidele inimestele edasi süstida. 

Aavik võrdles, et kui iga päev teha midagi riskantset riskiastmega ühel juhul miljonist, siis saja-aastaseks elanud inimese puhul tähendab see umbes 36 500 päeva. Miljonist juhtumist on see ikkagi enam kui 30 korra kaugusel. «Üks miljonist risk on väga väike asi,» märkis ta ning tõi teise näite, et väga palju tõenäolisem on lämbuda toidutüki kätte, kui jätkata tahke toidu söömist.

Muuli sõnas, et AstraZeneca kõige suurem traagika on see, et korduvalt on muudetud soovitusi, kellele seda võib või ei või anda. Samuti jääb talle ikkagi küsimus, et kui maailmas on olemas vaktsiine, millel ei ole trombiriski, siis miks peaks kasutama vaktsiini, millel on. Samas möönsid mõlemad saatejuhid, et hetkel ei ole teisi vaktsiine piisavalt. 

Aavik lisas, et nii tema kui Muuli on ootamas oma teist AstraZeneca süsti ning tema kindlasti läheb seda ka saama.

Kabinetis sündinud

Eile esitas peaminister Kaja Kallas riigikogule valge raamatu. «Igaüks ootas valgest raamatust midagi erinevat,» ütles Muuli. «Mina ootasin, et see kujutab endast kriisist väljumise kava või seda, mis edasi saab. Tegelikult on tegu käitumisjuhistega või – ma ei teagi, mis see õige sõna oleks – erinevates kriisiolukordades või erinevas nakkuse staadiumis.»

Ta tõi välja, et kava on suhteliselt üldsõnaline juhiste kogu. Peaminister kutsus üles rahvast valge raamatu kujundamisel kaasa lööma, sest tekst ei ole veel hetkel lõplikult vormistatud ega heaks kiidetud. 

Muuli sõnas, et halb ei ole ei idee kaasamisest ega ohutasemete parem kirjeldamine. Aga dokument ise oli tema hinnangul suur kabinetis sündinud pettumus. «Ma oleks oodanud, et seal on säravaid ideid, teadlaste sisendit ning seda, mida kõike tegema hakatakse. Aga seda sealt eriti palju vastu ei vaata. Tundub, et on mindud ametnike juurde sooviga tellida uhkesse saali klaasivitriinide ja intarsiakaunistustega puhvetkapp, aga kuna inimesed on harjunud puidust tegema õllekaste, siis ongi õllekast välja kukkunud.»

Ta lisas, et inimeste tegevust piiravaid ja majanduskahju toovaid meetmeid ei saa kehtestada ainult vabatahtlikkuse alusel. Ta tõi näiteks restoraniomaniku, kellel pole ilma riigi või turu surveta mingit põhjust tegevust piirata, kui naaberettevõtte seda ei tee. «Lootus eneseregulatsioonile ei ole võib-olla hea,» ütles Aavik.

Muuli täiendas, et valge raamatu puhul on ka hiljaks jäädud. Praegu peaks olema suund sellele, et vaktsineerimisega surutakse viirus nii alla, et enam ei tule punast ja oranži taset, kus ühiskonda peaks täiesti lukku panema.

Kui aga vaadata rohelist taset, siis need soovitused on tema hinnangul lasteaia tasemel. «Võtsin lahti ja lugesin: »Madal risk. Toitu tervislikult, liigu ja puhka piisavalt. Teiseks: pese käsi. Kolmandaks: isegi kergete haigussümptomitega jää koju.« See on ju lasteaed.»

«Mina küll mäletan, et ma olin vastu nelja- või kolmeaastane, kui ema õpetas käsi pesema,» meenutas ta. «Meil maal polnud veevärki, kaevust tuli tuua vett ja puupliidil soojendada, aga õppisin ära eelkooliealise lapsena. Ausalt öeldes mulle tundub väga imelik, kui valitsus hakkab nüüd, kui ma olen täiskasvanud inimene, mind õpetama, et pese käsi. No pese ise endal käsi.»