Restoranid minu kodus. Proovime koroonaaja uut söömisharjumust

Tuljakust tellitud modernne õhtusöök. Road tuleb õigessse kooslusesse sättida - sobib süüa ka karbist või sättida uhkele taldrikule. Foto: Britt Rosen

Kui vanasti – jah, vanasti, sest viiruseelne elu tundubki juba sama muinasjutuline nagu ilus Pätsi aeg –, sai pliidist, pottidest ja pannist villand või polnud toiduga mässamiseks mahti, läksime restorani. Praegu tuleb restoran oma kööki ise tuua või kulleriga kohale tellida.

Muidugi pole see kaugeltki kõik, millega end kodukontoris hellitada, aga mõni lihtsa toiduelu näide siiski. Pasta tomatiste kastmetega, salat võimalikult talveküpsest tomatist – neid juba liigub! –, avokaadost ja fetast, omakasvatatud või turult toodud kartul sinepiheeringa või linnusüldiga, küüslaugused ja tšillised pannikrevetid, ahjus haudunud tatar hapukoorega, peedisupp rohke rohelisega. Või muu ajamahukam kodugurmee, olgu või imeõhukesed pruunika jumega praekartulid sibulaga, mida Saksa ülikoolilinna Heidelbergi tudengikõrtside kokad küsimise peale lahkelt valmistama õpetavad.

Suu hakkab vett jooksma, eks ole. Aga ühel hetkel tüdinevad meeled neist kõigist, ükskõik kui maitsvalt see roogade refrään ka ei kõlaks. Tahaks tunda elukutselise koka lennukat käeviibet, tahaks midagi võõramaist, keerukamat-peenemat, noh, maitseelamust ja natuke prassida. Kas või mõnel nädalalõpul.