Tunded käivad üle mõistusest ja heatahtlike asjatundjate soovitustest. Inimese aju ei ole loodud lihtsalt niisama ja ilma põhjaliku õpetuseta tegelema õigesti üliväikese tõenäosusega sündmustega. Praegune aeg sunnib aga vähemalt katsetama, et arusaamine igaüheni jõuaks.
Eestis on surnud peaaegu tuhat koroonaviirusega nakatunud inimest. Kokku on tuvastatud koroonaviiruse juhtumeid olnud ligi 112 000. Üldistatult võib öelda, et sureb üks inimene sajast kuni saja viiekümnest nakatunust.
Ainuüksi AstraZeneca vaktsiini on Euroopa mandril ja Briti saartel saanud praeguseks umbes 25 miljonit inimest. Euroopa ravimiamet uuris 86 trombijuhtumit, millest 18 on lõppenud surmaga. Sõnum on, et nende juhtumite seos vaktsiiniga on spetsialistidele usutav, aga mitte tõestatud.
Seega on ühel kaalukausil tänu vaktsiinile päästetud kümned ja sajad tuhanded elud ja teisel kaalukausil üks surm enam kui miljoni vaktsineeritu kohta. Kusjuures pole välistatud, et ka nende väga väheste halva õnnega inimeste elu on võimalik päästa, kui see üliväike risk on teadvustatud ja nii raviasutused kui inimesed ise oskavad ohumärke jälgida. Kumma «loteriipileti» te ostaksite?
Mida trombijuhtumite ümber toimunu meile Euroopa ravimiohutuse süsteemi kohta ütleb? Ka väga väikese tõenäosusega ohte uuritakse põhjalikult ja antakse tulemustest avalikult teada. Kui asja mõistusega võtta, siis võiks see usaldust suurendada: isegi väga väikeseid riske ei jäeta tähelepanuta ega hoita rahva eest saladuses.
Kui üldse kunagi, siis just praegu on tarvis muuhulgas poliitikute eestvedamist ja eeskuju, et inimesed ei jätaks end vaktsineerimata.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2021/04/07/13717433t1h586d.jpg)