28 kogukonda panid seljad kokku ja tegid puhkemetsade kaitseks ühispöördumise

Foto hetkeolukorrast Suurupis. Ühel pool teed on raiesmik, teisel pool ilus mets. Foto: Erakogu

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) ootas 7. aprilliks ettepanekuid puhkemetsade majandamiseks. Üleskutsele reageeris 28 kogukonda, kes esitasid kõrgendatud avalike huvide all olevate metsade kaitseks avaliku ühispöördumise.

7. aprillil saatsid 28 kõrgendatud avaliku huvi (KAH) all oleva metsa eest seisjad vastusena RMK 17. märtsi teatele metsatööde planeerimise kohta avaliku ühispöördumise riigikogule, Eesti Vabariigi presidendile ja õiguskantslerile, peaministrile, keskkonnaministrile, riigikogu keskkonnakomisjoni esinaisele ja RMK juhatuse esimehele. Pöördumise teinud kogukonnad teevad RMKle ettepaneku algatada KAH (kõrge avaliku huviga) alade metsade staatuse osas avatud dialoog, leida ning rakendada nende piirkondade suhtes tulevikku suunatud kaitsemeetmed. Pöördumist toetavad ka säästliku metsamajanduse ja metsaökoloogia spetsialistid ning Eestimaa Looduse Fond.

Foto hetkeolukorrast Suurupis, vaated suure tee ühelt küljelt. Pildistatud 3. aprillil 2021. Foto: Mairi Hüüdma

Ühise avaldusega tehti ettepanek loobuda KAH metsades uuendusraietest (lage- ja turberaie) ning võtta suund püsimetsandusele.  Pöördumise esitanud toovad kirjas välja, et kõrgendatud avaliku huvi metsad eristuvad majandusmetsadest oma sotsiaalsete, kultuuriliste ja ökoloogiliste väärtuse poolest.

«Kogu ühispöördumise katuseesmärk on kutse koostööle, et leida praktikas toimivad ning kõigi huvigruppidega koos väljatöötatud lahendused,» võtab ühispöördumise tähtsaima põhjuse kokku üks kirja koostamise eestvedajaid ning Suurupi KAH ala esindaja Mairi Hüüdma.

«Soovime ühiselt tähelepanu juhtida vaakumile KAH metsade definitsiooni ümber ning vajadusele kaasata inimesi ja huvigruppe senisest tõhusamalt. Oleme valmis aitama! Ühiselt kokku lepitud terminid ja sõnastused võimaldavad rääkida samas keeles ja üksteist paremini mõista. Koos väljatöötatud lahendused on need, mis saavad päriselt siduda. Koos kokkulepitud eesmärgid ühendavad. Saame vaikselt ravima hakata seda suurt haava, mis on praegu ühiskonnas kõigile näha, aga mida millegipärast keegi päriselt ei ravi,» on Hüüdma optimistlik.

Foto hetkeolukorrast Suurupis, vaated suure tee teiselt küljelt. Pildistatud 3. aprillil 2021. Foto: Mairi Hüüdma

Hüüdma toob välja, et KAH metsade jäävad täna hallile alale, kuna ei kajastu täna üheski seaduses. «KAH alade mõiste on aegade jooksul varieerunud. Ühestki seadusest, sealhulgas Metsaseadus, seda praegu ei leia. Taotleme, et KAH alade mõiste, eesmärgid ning sinna sobivad metsamajandamise võtted oleksid läbi arutatud ja Metsaseaduses täpselt defineeritud,» ütleb Hüüdma ja lisab, et praegu otsustab avaliku huvi üle vaid RMK ise.

«RMK poolt kasutusele võetud termini «KAH ala» kohta öeldakse RMK enda 2019. aasta aastaraamatus, et need on «metsad, mida kohalikud kogukonnad armsaks peavad». RMK KAH alade kaart sisaldab tänase seisuga paraku vaid alasid, kus on juba toimunud kaasamiskoosolekud ja tehtud mingid kokkulepped. Seega kõnealuseid 29 piirkonda, mis on loetletud RMK 17. märtsi teates, sel kaardil veel pole ja hetkel on nende alade terviklik pindala teadmata,» kirjeldab Hüüdma.

Aprilli alguse seisuga on RMK KAH alana määratletud 703 ala (73 000 hektarit) üle Eesti, mis on 5 protsenti RMK valduses olevast maast.

Kohalike metsade eest seisjate ettepanekud

Enne metsatööde planeerimist on oluline luua selgus mõistetes ning leppida kokku kaasamise hea tava rakendamise üksikasjades. Seega taotlevad KAH alade eestseisjad riigilt:

1) seadusandluse muutmist nii, et taolised metsad oleks paremini kaitstud. Silmas on peetud seadusloomet, mis määratleb KAH alade staatuse ja ülesanded, sh nende seose omavalitsuste üldplaneeringutega. Selleks tuleb kokku leppida sobivad metsahoolduse tingimused kogukondade ning ökoloogide osalusel. Vajame KAH metsade selget eraldamist intensiivselt majandatavatest metsadest, et säilitada inimestele nende metsade sotsiaalsed, kultuurilised ja ökoloogilised väärtused;

2) kohalike kogukondade, keskkonnaametnike, metsamajandajate, vabaühenduste, sotsiaalteadlaste ning ökoloogide tasakaalustatud osalemisel ning kogenud protsessidisaineri juhtimisel selge ning praktikas efektiivse kaasamise korra väljatöötamist. Kõigi avaliku huvi esindajate kaasamist viisil, mis võimaldab piisavalt varajases järgus, kõigis olulistes teemades (sh raieala ja raieviis) ja kogu KAH aladega seotud kaasamisprotsessi vältel sisuliselt kaasa rääkida ja -otsustada;

3) eelnevates punktides 1) ja 2) viidatud protsesside ajaks KAH aladel metsa majandamise planeerimise peatamist.

Võru linn asus toetama püsimetsandust

Postimees kirjutas 19. märtsil, et RMK tahab raiuda üle Eesti tuntud puhkemetsi, jättes inimestele endisest rohkem aega selle kohta arvamust avaldada. Samas polnud väljatoodud võimalust rääkida kaasa põhiküsimustes: kas mõnes kohas üldse raiuda ja milliseid raieviise kasutada.

Kuna RMK peametsaülem Andres Sepp ütles Postimehele, et sellesisulisi ettepanekuid võib siiski esitada, siis paljud kogukonnad seda tegidki. Ühe põhjalikuma ettepanekute kogumi esitas Võru linn – Võru külje alla asuva Kubija puhkemetsa kohta. Raieküpset metsa on seal 104 hektarit, aga metsa all asub haigla, armastatud spordirajad, Kubija hotell jne.

«Võru linnavalitsus on seisukohal, et Kubija-Kose-Meegomäe metsad on puhkemetsad, mida peab majandama püsimetsana,» seisab RMKle saadetud ametlikus kirjas. «Kindlasti on sellel alal välistatud lageraied, erinevate raiete (valik-, harvendus- ja turberaiete) teostamisel palume lähtuda seisukohast, et puistute täius ei tohi langeda alla 0,6 ning täius peab jääma ebaühtlane.»

Avaldusele on lisatud ka hulk täpsemaid ettepanekuid.

RMK 2021. aasta raieplaanides olevad puhkemetsad

Harjumaa

Kose kaitse- ja puhkeväärtusega mets

Kose-Uuemõisa kaitse- ja puhkeväärtusega mets

Keibu lõkkekoha ümbrus

Kibuna küla

Suurupi merekindluse mets

Vääna ümbrus

Hiiumaa

Kaleste küla

Kärdla linna ümbrus

Meelste küla

Puski küla

Põlvamaa

Aarna küla

Hatiku mets

Kiidjärve küla

Kooraste massiiv

Uiakatsi järv

Raplamaa

Sutlema

Saaremaa

Karujärve

Orissaare terviserada

Tartumaa

Alatskivi

Vooremäe suusarajad

Valgamaa

Pori küla

Saru küla

Sooru küla Metsa

Tartu maratoni rada

Viljandimaa

Lõhavere linnus

Võrumaa

Haanja puhke- ja spordikeskuse suusa- ja jooksurajad

Kubja-Kose-Meegomäe puhkeala

Kärnaküla

Orava Kõvera järv