Aarne Seppel: kuidas ma olin keskealine tormijooksja

Aarne Seppel Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Laupäeva hilishommikul sain telefonikõne healt kolleegilt: «Kui sa praegu lähed Sõle spordikeskusesse, siis on väga suur võimalus, et saad sutsu kätte.» Ega ma pikalt mõtelnud. Aastatagune õrn skeptilisus ülikiirelt arendatava vaktsiini suhtes oli ammu asendunud tõdemustega – vaktsiini on vaja. Mida varem, seda parem.

Ja siis, laupäeva keskpäeval tuli telefonikõne. Sõle spordisaali jõudes polnud mingit järjekorda. Olin valmis sama targalt tagasi tulema. Aga nõukogude ajal elanud inimesena teadsin, et kindel viis kaupa mitte saada on mitte kohale minna. Ukse peal tunnistasin, et eelregistreerunud pole. Sünniaasta? Annab vanuseks paar aastat vähem kui viiskümmend.