Keskkonnakomisjon: ohtlike ainete käitlemisele merel tuleb kehtestada tasud

Keskkonnainspektsiooni inspektorid kontrollisid veebruaris Paldiski ankrualal STS ümberlaadimise operatsiooni. Emalaev: ZALIV AMURSKIY (Libeeria). Tütarlaev: FRONT CHEETAH (Marshall Islands). Foto: Madis Veltman / Postimees

Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel arutelul ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise korra üle Eesti merealal peeti vajalikuks selgelt piiritleda nimetatud tegevuse kohta käivad tingimused ja reeglid, et oleks tagatud keskkonnakaitse.

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender märkis, et ohtlike ja kahjulike ainete käitlemiseks konkreetsete ankrualade määramine aitab välistada hiljem selliste ainete laevalt laevale laadimise kaitsealade ja hoiualade lähistel, et vältida nende alade kahjustamist. «Sellega hoiame ära tundliku ökosüsteemiga Läänemerele võimalikku kahju tekkimist ja seda just eriti kaitsealade või hoiualade piirkonnas,» ütles Alender.

Ta toonitas, et määruse muutmisega välistatakse olukord, mis oli Pakri saarte hoiualal toimunud ohtlike kaupade ümberlaadimisel laevade vahel.

Keskkonnakomisjon toetas keskkonnaministeeriumi ettepanekut Eesti mereala kasutamise eest tasude kohaldamiseks, mis rakendaksid  printsiibist «saastaja maksab». Need peaksid olema piisavad keskkonnale tekitatud kahju kompenseerimiseks ning reostustõrjevõimekuse vajaliku taseme saavutamiseks. Eeskujuks võiks võtta näiteks Soome Õlifondi tegevus.

Keskkonnaministeeriumil ongi kavas koostöös rahandusministeeriumi, siseministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga töötada välja ettepanek ohtlike ja kahjulike ainete fondi ehk Soomega sarnase õlifondi moodustamiseks.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja selgitas, et ohtlike ja kahjulike ainete käitlemist saab lubada ainult laevaliikluse korraldamise süsteemi piirkonnas olevatel selleks tegevuseks määratud ankrualadel ning selliste alade nimekiri on vaja ametlikult kindlaks määrata.

«Nimetatud ankrualade kindlaks määramine on vajalik juba seetõttu, et on ankrualasid, mis asuvad täielikult või osaliselt hoiualadel ning selline käitlemine ei olnud sinna nimetatud ankrualadele moodustamisel planeeritud,» ütles Metsoja. Ta lisas, et selline tegevus võib tuua kaasa ebasoodsa mõju seal kaitstavatele looduväärtustele.

Komisjoni istungil märkisid keskkonnaministeeriumi esindajad, et valitsusele esitatavas määruses pannakse laevalt laevale ümberlaadimiseks loa andmine sõltuvusse keskkonnaameti kooskõlastusest. Kehtivas redaktsioonis on tegevuseks loa andmise kohustus politsei- ja piirivalveametil, kuid PPA-l puudub  pädevus keskkonnakaalutlusi loa andmisel arvestada. Seetõttu on otstarbekas, et selle tegevuse kooskõlastab edaspidi ka keskkonnaamet.

Keskkonnaministeeriumi esindajad selgitasid, et uued reeglid on kirjas valitsuse määruses «Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord», mille muudatuste eesmärk on tagada hoiualade kaitseväärtuste säilimine ning välistada ohtlike ainete käitlemisest kaitseväärtustele tekkida võiv negatiivne mõju. Määruse muudatusega soovitakse eeldatav ebasoodne mõju hoiualadele välistada. Määrus esitakse valitsusele vastuvõtmiseks lähiajal.

Keskkonnakomisjoni videoistungil osalesid keskkonnaminister Tõnis Mölder, asekantsler Harry Liiv, merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner ning õigusosakonna nõunik Marko Lelov.