Välismääraja ⟩ Raivo Vare: Venemaa võib plaanida Ida-Ukrainas Osseetia stsenaariumit

Erkki Bahovski kutsus Kuku raadio saatesse «Välismääraja» külla vaatleja Raivo Vare selgitama, milliseks kujuneb rahvusvaheline merekaubandus pärast seda, kui hiiglaslik konteinerlaev Ever Given jäi ligi nädalaks Suessi kanalisse kinni. Ent mööda ei saadud ka pingete kogunemisest Ukrainas.

Bahovski selgitas, et Venemaa on kuhjanud vägesid Ukraina piirile ja käivad tähtsad telefonikõnelused. Põhiküsimus on, kas on tulemas uus konflikt või suudetakse olukord teistmoodi lahendada. 

Vare märkis, et Venemaa surve Ukrainale on kestnud juba kuid, jaanuarist alates on käinud võimas propagandarünnak. «Kusjuures selline rünnak, kus räägitakse sellest, et nüüd tuleb minna Ukrainale peale, tuleb ära võtta, tuleb terve Ukraina ära võtta, tuleb võtta Ida-Ukraina ära, tuleb Krimm päästa,» kirjeldas Vare.

Ta täiendas, et teiseks on toimunud vägede juurdetoomine. Ukraina peastaabiülema väitel kogunisti 25 pataljoni lahingugruppi, lääne allikad kahtlevad sellises suuruses. Kolmandaks on käinud plaanilised õppused ning Osseetia kogemusel on teada, kuidas õppuste ülekasvamine millekski muuks on Venemaa jaoks klassikaline võte.

Praeguseks on ka tuvastatud, et plaanilised õppused pidid 20. märtsi paiku ära lõppema, aga alles 23.–25. märtsil toodi massiivselt vägesid juurde. Seda ka üle Ukraina piiri territooriumile, mis on Venemaa kontrolli all.

Samas võttis Ukraina Julgeolekunõukogu otsuse järgi ära Viktor Medvetšuki käsutuses olnud meediaimpeeriumi. Samuti konfiskeeriti kanalivõimalused ning nimetati ebasobivaks Venemaa organisatsioon Rossotrudnitšestvo, mis tegeleb kaasmaalaste ja koostöö arendamisega endise Nõukogude Liidu ruumis. «Pinge kruvimine Venemaa poolt on toimunud, aga samal ajal ukrainlased on ka vastu astunud sellele,» võrdles Vare.

Lisaks tulevad mängu Venemaa presidendi Vladimir Putini katse Minski grupis ilma Ukraina osaluseta luua mingit tausta edasiseks tegevuseks ning Krimmis toimuv, kus olulised faktorid on veemure, rahulolematuse kasv ja suured õppused. Lõpuks reageeris USA, kui president Joe Biden helistas ise Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskõile ja kinnitas talle oma toetust. 

Samuti rääkis USA sõjaväe juhtkond oma kolleegidega Venemaal. Vare arutles, et kuigi kõneluste täpset sisu ei tea, siis tundub, et öeldi resoluutseid sõnu. Selle peale sõitis välisminister Sergei Lavrov omakorda Pekingisse, et otsida toetust ning rääkida vajadusest astuda vastu dollarile ja lääne maksesüsteemile. See võiks viidata, et varem oli juttu ka võimalikest finantssanktsioonidest kuni maksesüsteemideni, mida omal ajal pidas toonane president Dmitri Medvedev võrdseks sõja väljakuulutamisega.

Vare oletas, et põhjuseid pingete kasvatamisele võib-olla mitu, ent tema hinnangul loob Venemaa konteksti mitte niivõrd otseseks rünnakuks, vaid jama tekitamiseks. Seejärel saaks sisse viia rahuvalvajad ning ametlikustada kohalolek Osseetia stsenaariumi järgi. 

Ta märkis, et tundub, justkui Venemaa tõlgendas USA resoluutset vastust pigem tõesena, mis annab alust oletada, et kõige halvem stsenaarium käiku ei lähe. Arvesse tuleb aga võtta, et see on tänase päeva teadmine ning nädala pärast võib olla juba uus olukord.