Suur segadus vaktsiinitalgutel: keegi ei taha vastutust võtta

Massvaktsineerimine Sõle spordikeskuses. Foto: Sander Ilvest

Märgatavalt suuremad vaktsiinikogused – eelmisel nädalal saabus Eestisse 20 000 Pfizeri/BioNTechi ja 44 000 AstraZeneca doosi – andsid põhjuse nädalavahetusel käima lükata laialdased vaktsineerimistalgud. Loodetud tulemust need ei andnud, küll aga avas see nii mõnegi põhimõttelise tuumikkonflikti vaktsineerimisküsimuses tervikuna.

Näiteks: millal hakata nooremaid vanuserühmi vaktsineerima? Kui eakad ei taha, kas doosid peaksid jääma jõude seisma ning vaktsineerimiskeskuste töötajad käed rüpes istuma? Kui eratervishoiuettevõte hakkab omal algatusel asju ümber korraldama, siis kas riigil tasuks käsi jõuliselt vahele panna? Kõige selle üle arutati nädalavahetusel, kusjuures rindejooned on tänase päevani muutumata.

Riik tegi üleskutse vaktsineerima minna 1956.–1960. aastal sündinuile ning 1961. aastal ja varem sündinud riskirühma kuuluvatele inimestele. Vaktsineerimisteenust pakkunud Medicum märkis neljapäeva südaööl vanusepiiri 1971. aasta peale, enne kui haigekassa palus piiri tagasi tõsta. Lõpuks jäi Medicumi piir pidama 1961. aasta peale, sest juhatuse liikme Tõnis Alliku (pildil) sõnul pole nende registratuuril võimekust inimesi riskigrupi järgi eristada.

Teisel vaktsineerimisteenust pakkunul, Confidol läks vaktsineerimiskeskuses kõik plaanipäraselt: 1300 ajast broneeriti kõik ära ning kõik inimesed tulid ka kohale. Laupäeva pärastlõunal lasi Confido vaktsineerimisele sisse aga ka inimesi alates 30. eluaastast, millele järgnes 40-aastaste tormijooks Tondiraba jäähallile. Sõle spordikeskuses pääsesid samuti löögile vaktsineerimishuvilised alates 30. eluaastast. «Kõlakad olla igatahes linna peal lahti ja keskealiste massid ründavad,» kirjutas üks mees sotsiaalmeedias.