HARIDUS JA TEADUS ⟩ Jaana Davidjants: armeenlaste ajalootraumad elavad edasi ka sotsiaalmeedias

Jaana Davidjants Foto: Erakogu

Kuna emotikoni-sõdadest nutitelefonis tihti sisulisemaks ei mindagi ning vastaspoolega puudub dialoog, võib traumaatiliste sündmuste meenutamine ja tõlgendamine viia hoiakute jäigastumiseni, kirjutab kultuuriuurija Jaana Davidjants.

Liibanon on paras rahvaste paabel. Usuline maastik on kirju ning moslemitest šiiidid ja sunniidid elavad kõrvuti mitmete kristlaste kogukondadega. Viimased aastad on Liibanoni toonud põgenikke naaberriigist Süüriast ja siin asuvad ka poole sajandi vanused palestiina pagulaslaagrid. Samuti on Liibanonis kanda kinnitanud suur armeenia kogukond (80 000 – 100 000 inimest), kes on saabunud suures osas pärast armeenia genotsiidi (armeenlaste tapmine ja deporteerimine Osmanite impeeriumis aastatel 1915–1918), mille ohvrite arvuks hinnatakse 800 000 – 1,5 miljonit inimest.