Keskpäevatund ⟩ «Milline eraettevõte peaks tahtma sellise sotsiaalministeeriumiga veel koostööd teha?»

Kuku raadio saate «Keskpäevatund» seekordsed osalised – Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Heldur Meerits – andsid üheskoos turmtuld vaktsineerimise eest vastutavatele riigiasutustele. Põhjuseks viis, kuidas reageeriti Medicumi initsiatiivile hakata koroonaviiruse vastu vaktsineerima ka üle 50-aastaseid kodanikke.

Kuigi riik tegi sellel nädalavahetusel üleskutse vaktsineerimisele 1956. aastal ja varem sündinud inimestele ning 1961. aastal ja varem sündinud riskirühma kuuluvatele, siis Medicum märkis reede südaöösel oma digiregistratuuris vaktsineerimisele kutsutavate inimeste sünniaastaks 1971.

Medicumi juhi Tõnis Alliku sõnul oli selline võimalus vahepeal olemas, kuna riigi määratud vanusegrupis on inimeste huvi väga väikene. Riik palus aga Medicumil see võimalus peatada.

Riigilt väga halb toon

Riigi reaktsiooni Medicumi käigule pidas Hõbemägi väga halvaks tooniks.

«See on väga õige eraettevõtte initsiatiiv. Niimoodi maailm töötabki,» rõhutas Hõbemägi. Ta tõi näiteks Ühendkuningriigi, kus õnnestunud vaktsineerimislaine taga on just erasektori efektiivne töö. Eestlased on aga kimpus - Rein Langi leiutatud termini järgi - administatiiv-bürokraatliku süsteemi sümptomitega. Sotsiaalministeerium ja terviseamet vähendavad meie kõikide turvalisust, kui nende käitumise tõttu püsib vaktsineeritute tase madalal, väitis Hõbemägi.

«Maailma viivad edasi eraettevõtjad - andekad, loomingulised inimesed, kes leiutavad loomingulisi lahendusi, mida veel pole olnud. Täpselt see on see, mida Allik tegi. Ta tõi kasutusele uuele vahendi - kui vanemaid inimesi pole, siis süstime nooremaid ning selle tulemusel meie üldine [vaktsineerituse] tase paraneb. Nüüd on istunud sotsiaalministeerium initsiatiivile pähe ja selle ära keelanud,» lisas Hõbemägi. «Milline eraettevõte tahaks teha sellise ministeeriumiga ja sellise terviseametiga veel koostööd? Nad teavad ette, et nii, kui neil on mingisugune uus mõte ja nad tahavad selle ellu viia, saavad nad kohe vastu näppe ja peapesu.»

Heldur Meerits leidis, et sotsiaalministeeriumis tahetakse vaktsineerimisel lähtuda saksa korralikkusest. «Vaktsineerimisplaanis on rühmad A, B ja C. Kõige pealt vaatame, et rühm A saaks korralikult lõpuni vaktsineeritud ning seejärel lähme B ja C juurde. Praktikas ei tundu, et seda õnnestuks nii rangelt ja täpselt korraldada.»

Ainar Ruussaar sõnas, et selline käitumine oleks mõistetav juhul, kui riskirühma kuuluvaid 60+ inimesi, kes soovivad vaktsineerida, oleks rohkem kui neile pakutavat vaktsiini. «Praegune olukord on ristivastupidi. Siin tulebki teha kiireid ja nutikaid lahendusi, kui me soovime, et meil oleks hilissuveks saavutatud 70 protsendi elanikkonnast vaktsineerimine.»

Taoline käitumine on Ruussaare jaoks veel kummastavam massiivse ja kiiduväärt välikampaania vaatenurgast. «Kui natukene noorem inimene kui 60-aastane inimene silmab seda välikampaaniat, ta ei saa ennast vaktsineerida ning siis loeb uudist, et mingi - ja mitte väike - ports doose jäi massvaktsineerimisest üle, siis tekib uus mentaalne segadus.»