:format(webp)/nginx/o/2021/04/02/13710325t1hb7dd.jpg)
Sel aastal tuleb kevad teisiti. Jaan ja Marko on siin, aga Jaak Johanson istub Henrik Visnapuu kõrval ja vaatab meid äraoleva naeratusega kusagilt mujalt. Kirikud ja kontserdisaalid on kinni ja paistab, et elamine on pandud pausile. Tegelikult viib tee ikka edasi, aina uute kevadeteni, mis inimkonnale üha lootust on andnud.
Kristlikus kultuuris lõpeb neil päevil paast, mis, nagu pühade nimigi ütleb, annab loa taas liha võtta. Meie esivanemad ei pidanud paastu teadlikult – talve lõpul olid tünnid ja keldrid lihtsalt tühjaks söödud. Seega ei pea paast olema tingimata vaimulik, kuid millestki loobumine puudutab vaimu nii ehk naa. 15 aasta jooksul selle tee ikka ja jälle läbi käinuna julgen öelda, et igal aastal on lihtsam, kuniks liha(likkus) on vaid elu kõrvaline nüanss.
/nginx/o/2017/05/27/6715155t1h0186.jpg)