Kuu re-reliis: Sven Grünbergi kõiksuse ja indiviidi ühtsus

Sven Grünberg. Foto: Erakogu

Religioosse tausta ja alatooniga muusikat on keeruline teha nii, et see ei mõjuks oma pühalikkuses rusuvalt. Õhuline ja inimlikult kaunis «OM» on selle õnnestunud näide.

««OM» on mõne keeleteadlase arvates esimesi silpe, mida inimsuu kunagi ürgaja hämaruses välja öelda suutis,» kirjutab albumi oivalises annotatsioonis Linnart Mäll (1938–2010), mees, keda Sven Grünberg peab oma õpetajaks ja kes ühtlasi inspireeris seda plaati üldse tegema. «OM on mitmetasemeline sümbol. Meile siin ja meile praegu on vahest olulisim see, et OM sümboliseerib olemise enda tervikut ja ühtsust: makro- ja mikrokosmose, kõigi ja ühe, Kõiksuse ja indiviidi, elusa ja elutu, oleviku ja tuleviku ühtsust.»

Tagasihoidlikuna mõjuva Sven Grünbergiga on seotud põnevaid legende, millest suurem osa vastab isegi tõele. Alati hea viktoriiniküsimus on see, kellena alustas süntesaatoriguru Grünberg oma muusikuteed. Õige vastus on lauljana, aga seda ei vasta enamasti keegi õigesti ära. Või siis see, kelleks saamise eest hoiatas tulevast Eesti Budismi Instituudi juhti veel õrnas eas tema vanaema? Õige vastus: buda preestriks saamise eest.