Koorijuht: meil pole kindlust, et järgmisel sügisel kõik ei korduks

Dirigent ja lauluõpetaja Janne Fridolin. Foto: Kirill Gvozdev

Tallinna Rahumäe põhikooli koorijuht Janne Fridolin arvab, et noorte tantsu- ja laulupeo nihutamine 2023. aastasse oli õige otsus. Dirgent tunnistab, et muutlikus olukorras pole sugugi kindel, kas koorilaul saab uuel õppeaastal tavapäraselt naasta.

«Eks see edasilükkamise otsus sai tehtud riigis valitseva olukorra põhjal. Kui mõelda, mida võiks tuua järgmine sügis, siis hetkel ei ole meil kindlust, et kõik ei korduks. Kooridel algab hooaeg septembrist ja kestab mai lõpuni või juuni alguseni. Tänavusel hooajal saime tööd teha aga ainult paar-kolm kuud. Nii laulupeoks ei valmistu,» selgitas Fridolin Postimehele.

Dirigendi hinnangul ei olnud 2022. aasta peo edasilükkamine kiirustatult langetatud otsus. «Kui mõelda laulupeo ettevalmistuse mastaapsusele ja näiteks laulude õppimisele, siis on vaja selgust. Kindlasti ei tahaks keegi olukorda, kus tööd tehakse teadmatatuses ehk ei teataks, kas laulupidu toimub või mitte.»

Fridolin ütleb, et lisa-aasta on keeruliseks situatsioonis igal juhul vajalik. «Mulle isiklikult tundub, et pandeemiaga elamine tahab veel kogu riigis harjumist. Edasilükkamise otsus teeb olukorra kõigi osaliste jaoks lihtsamaks: nüüd saame tulevaseks laulupeoks rahulikult ja põhjalikult valmistuda ja tuua ühiselt laulu-ja tantsupeoliikumine pandeemia tardumusest välja,» lubab Fridolin.

Koorijuht räägib, et tunnetab hästi ürituse korraldamisega kaasnevaid riske. «See on ikkagi väga suur massiüritus. Juba laulupeo värava taha sissepääsu ootama koguneb palju inimesi. Rääkimata siis kaare all olevatest lauljatest. Oleme sellel teemal Irja Lutsariga rääkinud ja kahtlemata on meie tegevus ohtlik. Kui ohtlik, ei oska mina täpselt öelda. Aga selge, et see nakkus piiskadena levib - järelikult tasuks üheskoos laulmisest hetkel hoiduda.»

2013. aastal parimaks dirigent-muusikaõpetajaks valitud Fridolin nendib, et teoreetiliselt oleks repertuaar olnud omandatav ka alles septembrist alustades. «Selliseid laulupidusid ja ettevalmistusi on olnud küll, kus septembris alustakse tööd ja suvel lauldakse laulukaare alla. Aga see kehtib juhul, kui proove saab teha koos kogu kooriga. Tänavusel aastal oli sellist aega ainult kolm kuud. Edasi käis töö väiksemates gruppides ja individuaalselt. Mitme proovi asemel kümmekond proovi. Lisaks tuli olla loominguline. Aga koorijuhid on üldiselt loomingulised inimesed - saime hakkama.»

Ajal, kui kõik õpilased on saadetud koju, tegeletakse koorilauluga interneti vahendusel, mis pole aga kaugeltki ideaalne lahendus. «Praegu hoiame enda tegevust elus läbi Zoomi ja teiste interneti pakutavate võimalustega, aga kindlasti ei ole tulemuslikkus võrreldav. Aeg on näidanud, et paljud koorilauljad ei jaksa sellisel viisil harrastusega tegeleda. Eks tegelik pilt selgub ju sügisel. Koorilaulus on nii pikk töö paus väga kehv, see  vajab ikkagi kokkuharjutamist - koorilaul on kollektiivne kunst,» ütleb Fridolin lõpetuseks.