Vana Baskini Teater sai kultuuriministeeriumi üle osalise võidu

Vana Baskini teatri 15. juubel . Foto Raul Mee Foto: Raul Mee

Tallinna halduskohus rahuldas neljapäeval osaliselt Vana Baskini Teater OÜ kaebuse kultuuriministri käskkirjadele, millega teater jäi ilma tegevustoetusest.

Kohus tühistas kultuuriministri mullu 1. ja 2. oktoobri käskkirjad ning kohustas kultuuriministrit vaatama uuesti läbi teatri tegevustoetuse taotluse eelmise aasta taotlusvoorus.

Juba eelmise aasta kevadel vaidlustas Vana Baskini Teater halduskohtus eelmise aasta taotlusevoorus toetuse mittesaamist ning selle juures kasutatud hindamiskriteeriume.

Halduskohus rahuldas mullu mais teatri kaebuse ja kohustas kultuuriministeeriumit uuesti läbi vaatama teatri tegevustoetuse taotlust 2020. aasta taotlusvoorus.

Kultuuriministeeriumi komisjon vaatas sellest otsusest tulenevalt teatri taotluse läbi, kuid jättis mullu 1. ja 2. oktoobri käskkirjadega need taas rahuldamata.

Kultuuriministri mullu 22. septembri käskkirjaga kuulutati välja uus taotlusvoor toetuste maksmiseks 2021. aastal.

Halduskohus pidigi antud kaebuses lahendama 2020. aasta tegevustoetusest uuesti ilmajäämise kaebust ning uue 2021. aasta taotlusvooru hindamiskriteeriumite osalist tühistamist.

2021. aasta taotlusvooru käskkirjas vaidlustas teater kolme hindamiskriteeriumi – piletihind, rahvuskultuurilise ja regionaalse tähenduse kriteeriumid.

Kuna teatril puudub kindel tegevuskoht ning ta annab etendusi üle Eesti, siis leidis teater, et nende puhul on põhjendamatu arvestada piletihinnaks Eesti keskmist palka. Nende hinnangul võivad pealinnast kaugemates maakondades sissetulekud jääda alla Eesti keskmise.

Kohus nõustus selles osas aga kultuuriministeeriumi seisukohaga, et kui etendusasutuse publik on üle kogu Eesti, siis on tema suhtes kohalik elanik ka üle Eesti ning kohaliku elaniku sissetuleku võtab kokku keskmine palk. Samuti teatud ühtlustamine olukorras, kus täpne arvutuskäik võiks olla tehniliselt keeruline, ei pruugi olla õigusvastane. 

Rahvuskultuurilise ja regionaalse tähenduse kriteeriumite osas leidis kohus, et vaidlustamine ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on kultuuriministeeriumil võimalik taotluse läbivaatamisel jätkuvalt arvestada kõiki rahvuskultuurilise ja regionaalse tähenduse hindamisel olulisi asjaolusid, kuna käskkirjas on nende tähenduste osad antud avatud loeteluna.

Samuti ei pidanud kohus rahvuskultuurilise ega regionaalse tähenduse avamist erinevate alamkriteeriumidega õigusvastaseks, vaid see muudab kohtu hinnangul menetluse taotlejale selgemaks ja ennustatavamaks. Kohus seega leidis, et toodud alamkriteeriumidest ükski ei olnud ilmselgelt asjakohatu ega meelevaldne.

Kultuuriminister tunnistas ise kaebuse saamisel kehtetuks 2021. aasta taotlusvooru käskkirja osas, kus rahvuskultuurilisele ja regionaalsele tähendusele omistati seaduses toodud võrdsusest erinev kaal. Kohus lõpetas selles osas haldusasja menetluse.

Seega jäi kaebus 2021. aasta taotlusvooru hindamiskriteeriumite vaidlustamise osas rahuldamata.

Kultuuriministeerium pidi pärast halduskohtu mullukevadist otsuse jõustumist vaatama uuesti läbi 2020. aasta taotlusvooru raames teatri esitatud tegevustoetuse taotluse.

Praeguses kaebuses tõi kohus välja, et enne mullukevadist kohtuotsust hindas komisjon teatri regionaalset tähtsust väga kõrgeks ning rahvuskultuurilist tähtsust keskmiseks. Lähtudes seejuures ka tihedast konkurentsist taotlusvoorus ehk sisuliselt pingereast.

Pärast mullukevadist kohtuotsust ehk taotluse uuel läbivaatamisel on komisjon hinnanud teatri tegevuse rahvuskultuurilise tähtsuse madalaks ning regionaalse tähtsuse keskmiseks.

«Kohtule ei ole arusaadav, millised on need uued asjaolud, mis on tinginud nii rahvuskultuurilise kui ka regionaalse tähenduse ümberhindamise,» märkis halduskohus. «Ka siis, kui lugeda varasemad põhjendused kohtu poolt tühistatuks, peab vastustaja põhjendama, mis on tinginud uue otsuse tegemisel tasemete hindamise oluliselt kaebaja kahjuks. Vastustaja tegevus peab olema järjepidev, läbipaistev ja kontrollitav,» selgitas kohus.

Komisjoni otsuses on põhjalikult kirjeldatud teatri etendustegevuse regionaalset tähendust.

Vana Baskini Teater annab etendusi kõikjal üle Eesti. Suuremas osas antakse etendusi nendes piirkondades, kus puudub alaline kutselise etendusasutuse tegevus. Sealhulgas on komisjon 2019. aastal leidnud, et teatri roll teatrikogemuse pakkujana eri Eestimaa paikades on väga kõrge.

«Kohtule ei ole arusaadav, kuidas on Vana Baskini Teatril võimalik regionaalses tähenduses oma tegevust veel parendada või mis on võrreldes 2019. aastaga halvenenud,» märgiti otsuses.

Kohtu hinnangul on kultuuriministeerium taas kord eksinud kriteeriumitele võrdse osakaalu seadmisel, arvestades regionaalse tähenduse hindamisel veel kord rahvuskultuurilist tähendust, suurendades seega rahvuskultuurilise tähenduse osakaalu, kuigi seaduse kohaselt peab neid tähendusi hindama võrdselt.

Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kultuuriministeeriumi mullu oktoobri alguses tehtud otsused on kaalumisvigade tõttu õigusvastased ja tuleb tühistada. Otsuste tühistamise tõttu tuleb kultuuriministeeriumil teatri taotlus uuesti läbi vaadata. Samuti tuleb teatri taotlus asetada mõttelisse pingeritta teiste teatritega, kelle taotlusi samas voorus lahendati, ja selgitada, kuhu Vana Baskini Teater selles osas asetub, sealhulgas kui Vana Baskini Teatriga võrreldes madalamate tasemega teatritele toetus väljastati.

Lisaks tõi kohus välja, et iga kohtuotsusega kitseneb ministeeriumi kaalumisruum. «Kui vastustaja ehk ministeerium jätab taotluse uuesti rahuldamata ja teater esitab sellele kaebuse, ei ole välistatud, et kohus võib leida, et vastustaja kaalumisruum on sedavõrd vähenenud, et võimalik on vaid üks õiguspärane lahendus, ning kohustab vastustajat kaebajale toetust andma,» selgitas kohus.