/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/01/09/1515888t1h4dfb.jpg)
Eesti oli Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase riikide ühenduse (GRECO) viiendaks hindamisvooruks täitnud ja osaliselt täitnud suurema osa soovitustest, kuid mõne punktiga tuleb veel tööd teha.
Eesti paistis GRECO hindamisel silma heade tulemustega
«GRECO hinnangul on Eesti teinud läbipaistvuse suurendamisel ja korruptsiooni vastu tegutsedes tublisid edusamme,» ütles Eestit hindamisvoorus esindanud justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. «Üheks oluliseks eesmärgiks oli ministrite ja poliitnõunike huvide konflikti vältimise juhise ning lobistidega suhtlemise hea tava vastuvõtmine, mis sisaldavad elulisi näiteid ja kujundavad tervikuna läbipaistvuse kultuuri.»
Samuti on GRECO rahul sellega, et eeltoodud juhised põhinevad aruteludel, mis toimusid korruptsiooniennetuse võrgustikus. «Me oleme ka ise väga tänulikud koostöö eest oma partneritele,» lausus Sööt. «GRECO-le meeldis ka see, et huvide deklaratsioonide esitamise kohustus laieneb edaspidi poliitilistele nõunikele. Küll aga soovivad nad, et ministrite ja poliitnõunike töökoha piirangud oleksid rangemad,» rääkis Sööt.
Politsei- ja piirivalveameti puhul tõi GRECO välja, et nad on kõvasti edusamme teinud: politseis on paigas eetikateemalised juhised, politseinike kõrvaltegevuste üle tehakse järelevalvet ning politsei üle on loodud nii-öelda väline kontroll siseministeeriumis.
Eestil tuleb aga põhjalikumalt tegeleda ka rikkumisest teavitajate kaitsega – selles osas on justiitsministeeriumis eelnõu välja töötamisel.
Raportiga saab lähemalt tutvuda Euroopa Nõukogu kodulehel. Eesti on olnud GRECO liige alates 1999. aastast. Ühendus toimib vastastikuse hindamise põhimõttel ning GRECO soovitused on riikidele kohustuslikud. Järgmine kord hindab GRECO soovituste täitmist 18 kuu pärast ehk 2022. aasta septembris.