Siseminister: kinnitan, et politsei ei hakka oma õigusi kuritarvitama

Politsei kontrollib maski kandmist Järve keskuses. Foto: Konstantin Sednev

EKRE esimees ja riigi­kogu II aseesimees Martin Helme ning siseminister Kristian Jaani jäid Postimehe ­otsesaates nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muutmise vajalikkuses eri meelt.

Helme arvates on tegemist politseiriigi ja türannia eelnõuga, minister Jaani aga leiab, et seda on vaja terviseameti ja politsei koostöö tõhustamiseks. NETS läheb riigikogus teisele lugemisele järgmisel nädalal, EKRE lubab seista eelnõu vastu juntimisega.

Härra Jaani, leidub inimesi, kes näevad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmises politseiriigi kehtestamist. Kuidas te neid rahustate?

Kristian Jaani: Politseiriiki ei ole ja ei teki, kohe kindlasti mitte. Eestimaalased usaldavad politseid 92 protsenti ja see on väga tugev usaldus. See on suur vastutus, mida tuleb kanda, ja ma olen täiesti kindel, et politsei oskab seda vastutust ka tulevikus hästi kanda. Kui räägime õigustest, mis tulevad (terviseametile ja politseile – toim) juurde, siis tegelikult luuakse väärteokoosseis. NETSi alusel luuakse väärteokoosseis, mille alusel saab hakata äärmisel vajadusel menetlema olukordi, kus inimesed eiravad kehtestatud piiranguid. ­Rõhutan: piiranguid, mis on kehtestatud tervishoiualase hädaolukorra ajal. Väärteokoosseis tekib ja õigus neid väärteokoosseise menetleda on nii terviseametil kui ka politsei- ja piirivalveametil (PPA). Täna sellist väärteokoosseisu olemas ei ole ja hetkel on see protsess äärmiselt bürokraatlik. Ma arvan, et ei ole hea, kui protsessid on bürokraatlikud. Kui täna näeb politsei- ja piirivalveamet piirangute eiramist, siis ta loomulikult sekkub, selgitab ja vajadusel fikseerib andmed, aga edasi tuleb bürokraatlik protsess, kus on vaja andmed edastada terviseametile, ehk kahe asutuse vahel edastatakse materjale. Kas seda on vaja? Minu arvates normaalselt toimivas õigusriigis ei peaks sellist bürokraatiat olema.

Tähendab, et need õigused politseile ja terviseametile laienevad ainult siis, kui riigis on välja kuulutatud hädaolukord?

K. J.: Oluline on see, kui terviseamet ütleb, et meil on tervishoiualane hädaolukord, ja PPA saab neid tegevusi teha siis, kui terviseamet on PPA kaasanud. Kui ei ole kaasanud, siis politseil neid õigusi ei ole. Täna on see kaasamine toimunud läbi ameti­abi taotluse.

Kaasata saab ka siis, kui ei ole välja kuulutatud ei eri- ega hädaolukord.

K. J.: Kaasata saab, aga siis peab väga kõvasti seda põhjendama, miks terviseamet kui ­pädev korrakaitseorgan ise selle olukorraga hakkama ei saa. Tänases epideemia olukorras ei saa terviseamet kõigi neile antud õiguste ja kohustustega üksi hakkama.

Härra Helme, mis on teie arvates selle seaduse muutmise juures peamine probleem?

Martin Helme: Enne peamise juurde jõudmist markeerin ära ka teise probleemi: see on täiesti külma kõhuga avalikkuse eksitamine. Ka praegu saime (minister Jaani vastustest – toim) hunniku desinformatsiooni. See ei ole nii, et ainult hädaolukorras on võimalik neid volitusi kasutada.