Jutt on praegu nakkushaiguste tõrje seaduse muutmise plaanist. Eelmise aasta kevadel andis Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsioon ulatuslikult volitusi juurde terviseametile. Seda reklaamiti toona mõttega, et iga haiguspuhangu korral ei oleks tarvis kehtestada eriolukorda ega ka üleriigilisi või maakondlikke piiranguid. Kui haiguskolle on mingis kindlas kohas, näiteks mõnes Tartu ühiselamus, saab terviseamet oma otsusega selle sulgeda.
Muuhulgas andis just eelmine koalitsioon terviseametile eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks õiguse keelata koosolekute ja avalike ürituste korraldamine ning suurendas ka trahvide ülemmäärasid.
Ohtlike nakkushaiguste loetelule lisas eelmine koalitsioon koroona näitel sõnad «uudne ohtlik nakkushaigus». See sõnastus teeb ohule reageerimise paindlikumaks, teisalt lisab tõlgendusruumi ja ka teoreetilisi võimu kuritarvitamise ohte.
Kui asi oleks EKRE jaoks tõepoolest põhimõtteline, nagu Martin Helme praegu ütleb, oleksid nad eelmisel kevadel ise valitsuses olles pidanud tagasi lükkama kõik need punktid, mis suurendasid terviseameti volitusi, nii et nad üheltki poliitiliselt kogult selleks enam erilist nõusolekut küsima ei pea. EKRE kiitis toona need põhimõttelised muutused heaks.
Inimene, kes tunneb, et ametnik on temaga valesti käitunud, saab selle peale edasi kaevata tavalises korras sõltumata sellest, kas väärteootsuse tegi tervise- või politseiametnik.
Rollid on valitsuse vahetumisega aga muutunud. Loomulikult ongi opositsiooni kohustus otsida valitsuse eelnõudest vigu ning põhimõttelisi ohte. Küsimus on, kas politsei kaasamine, nii et nad saaksid vahetumalt täita terviseametilt saadud juhiseid ning ise näiteks trahviotsuseid välja kirjutada, on ikka põhimõtteline muutus.