Kady Alurand: tuleviku kurss on ühistumajandus

Kady Alurand. Foto: Erakogu

Klassikaline ettevõtlus liigub aina enam paindlikkust võimaldavasse ühistulisse formaati, kirjutab Kodumaa Kapitali HLÜ juhatuse esimees Kady Alurand.

Ühistuline tegevus oli Eesti majanduses väga levinud juba eelmise sajandi algul. Ühistu võimaldas ka väikeettevõtetel ning üksikisikutel nautida kindlate asjade ajamisel ühisjõu hüvesid, ilma et igaüks peaks omal käel jalgratast leiutama või hoopis mõnest suurettevõttest sõltuma.

Viimastel aastatel on Eestis ühistuline majandamine paljudel tegevusaladel taas pead tõstnud ning on jätkuvalt kindlal kasvukursil. Digiajastu on ka ühistute loomise võimalusi tuntavalt avardanud. Enam ei ole vaja ühisjõu loomiseks viibida samas külas ega kihelkonnas – internet ja äpid ühendavad meid virtuaalselt ja teevad ära nii andmete töötluse kui ka logistika.

Me oleme harjunud mõtlema, et ettevõtte omanikud on tähtsad ja kaugel ning ei mõista kliendi muresid. Ühistus see nii ei ole, sest ühistu omanikud on kliendid ise. Ehk teisisõnu – inimesed, kes mingeid teenuseid pakuvad ja vajavad, on tulnud kokku ning ajavad asju omavahel, ilma kõrvalise ettevõtja vahenduseta. Nad saavad isekeskis leppida kokku tingimused ning kõikide osapoolte arvamus on võrdse kaaluga. Boonusena ei ole vaja ühistu tehingutega üleval pidada kasumiootuses omanikke.

Rahandus on üks selliseid valdkondi, kus ühistuline tegevus on näidanud eriti kiiret kasvu. Pärast seda, kui Eesti peamised kommertspangad välisomanikele müüdi, oli üksnes aja küsimus, millal Eesti laenajad ja hoiustajad samuti kokku tulevad, et ilma välise abita oma rahaasju korraldada. Lõppude lõpuks lahendab see ju ära nii välispankade maksustamise kui ka teenustasude küsimuse. Hoiu-laenuühistu loob liikmele võimaluse korraldada oma rahaasju ise, ilma vahendajateta.