Neli monoloogi kuuluvuse asjus

Telefoniteater «Kuuluvusharjutused». Iga piletiostja sai posti teel ümbriku fotodega ja telefoninumbri, millele etendusel osalemiseks helistada. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Praegusel üksinduse varakevadel, mil isegi headele tuttavatele helistamine nõuab eneseületamist, on neljale võhivõõrale helistada üpris harjumatu harjutus.

Etteantud kellaajal hingan sügavalt sisse ja valin numbri, mis kirjas postipakiga laekunud fotoümbrikul. «Tere. Kas kuulete mind hästi?» Selle kontrollküsimusega, üks kord sinavormis, algasid neli telefonikõnet. Seejärel paluti fotod ümbrikust välja võtta ja räägiti pildid lahti. Kuulasin huviga nelja monoloogi, igaüks kümme minutit pikk või pigem lühike, sest aeg möödus linnutiivul. Dialoogiks ei olnud lisaminuteid ette nähtud, kahekõne ei kuulunud mängureeglitesse. Esimese kõne lõpuks küsisin ühe küsimuse ja sain vastuse, järgmistele ütlesin lihtsalt aitäh. Introvertsele natuurile kuulaja roll sobib. Kuulamisoskus on vajalik harjutus.

ARVUSTUS

«Kuuluvusharjutused»

Vabamu telefonilavastus. Teatripileti ostja saab posti teel paki fotode ja telefoninumbriga, kuhu kindlaks määratud ajal helistada.

Autorid Barbara Lehtna, Jānis ­Balodis, Katrīna Dūka ja Nahuel ­Cano. Esietendus 18. märtsil.