Dr Eero Merilind: inimene ise oma tarkusest ikkagi kipub tervist lõhkuma

Treener Talis Tobrelutsu sõnul pole jooksmine kõigile. Ka perearst Eero Merilinnu sõnul peaksid suure kaaluga inimesed esmalt alustama treeninguid näiteks hoopis kepikõnnist või ujumisest. Foto: Kristjan Aru

Soojemad ilmad seavad meid tervise hoidmisel silmitsi uute väljakutsetega. «See on kevadine sündroom: nii kui lumi on sulanud, võtta ratas välja ja alustada kohe pikkade vahemaadega nagu 50–60, isegi 100 kilomeetrit, ehkki all ei ole veel piisavat treenitust,» tõdeb Meditiimi perearstikeskuse perearst Eero Merilind.

Kui libedus ei ähvarda enam jalust niita, on perearsti sõnutsi igas eas hea õues-metsas jalutamine. Kevadisel ajal võivad aga segadust tekitada allergiad, mida võidakse segi ajada viirustega. «Üldjuhul tekitavad viirushaigused palavikku – mõnel madalama, 37,2,–37,3 kraadi, teisel kõrge, 38–39-kraadise palaviku –, see eristab neid allergiast. Allergiate puhul tavaliselt palavikku ei ole. Allergiad on seotud sesoonsusega – inimene on üldiselt ka eelnevatel aastatel kogenud, et silmad lähevad natuke vesiseks, kurk võib olla natukene kuivem ja kraabib. Kevadise allergia tüüpilised tunnused on nina limaskesta vesisus, hommikune aevastamine ja ninasügelus,» räägib dr Merilind. Kui nina läheb vesiseks ja tekib nohu, võib selle põhjuseks olla aga ka külmetus või mõni viirus.

«Kevadel viirusse haigestudes tuleb järgida sama taktikat nagu koroona puhul: kui olete haige, jääge koju, palaviku korral võtke palavikurohtu, ning ärge käige haigena ringi ega levitage viirust teistele,» rõhutab arst.