Aare Laht: Euroopa ajast

Pühapäeval läks Eesti üle suveajale Foto: Urmas Luik

Igasügisese ja -kevadise kellakeeramisega kaasnevad meedias arutelud. Kuna Euroopa Liit on otsustanud 2021. aastast kellakeeramise lõpetada, keskenduvad viimased arutelud küsimusele, millisele ajale pidama jääda. Ma läheneksin asjale üldisemalt. Kehtestame Euroopas ühtse aja!

Praegu on Euroopas kolm ajavööndit: Greenwichi aeg (GMT), GMT+1 ja GMT+2. Esimeses on neli riiki: Island, Iirimaa, Ühendkuningriik ja Portugal pluss Hispaania Kanaari saared. Kolmandas on kaheksa riiki: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka ja Küpros. Ülejäänud 17 ELi riiki, kuus ELi mitte kuuluvat Balkani riiki ning Norra ja Šveits on keskmises ajavööndis.

Ühise aja kehtestamine tähendab, et esimene grupp jääks suveaega, keskmine oma vööndiaega ja meie grupp peaks kella talveajaga võrreldes veel tunni tagasi keerama. See puudutaks ca 50 miljonit inimest ehk vähem kui kümmet protsenti.