Olukorrast ajakirjanduses ⟩ Aivar Hundimägi: me ei taha teha maakondades hinnasõda

Saatejuhid Väino Koorberg ja Rein Lang võtsid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» ette Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi, et temalt uurida Äripäeva otsuse kohta hakata arendama kohalike uudiste portaale. 

Hundimägi kinnitas, et see ei tähenda Aripäeva jaoks majandusuudiste fookuse ümbervaatamist. «Eks meil Äripäev ja majandusuudiste pool on olulised edasi. Pigem kui ärilise poole pealt vaadata, siis eks me otsime ka kasvuvõimalusi ettevõttena,» selgitas ta. 

Hundimägi argumenteeris, et nende eesmärgiks pole teha maakondades paberajakirjandust, vaid uudisveebe ning selle osas ei pruugi tänaste paberväljaannete tiraažid olla kõige paremad näitajad potentsiaali hindamiseks. 

«Me usume, et kohapealne inimene tahab või on valmis maksma kohapealse hea ja kvaliteetse ajakirjanduse eest ning see trend on süvenev,» kirjeldas ta, et Äripäeva silmis ei hakka enam suurenema käärid Tallinna ja teiste Eesti kohtade vahel. Pigem hakkab lõhe isegi vähenema, ehkki see sõltub loomulikult piirkonnast. 

Teiseks faktoriks on koroonakriis, mis on harjutanud kontoritöötajaid kaugtööga. See tähendab, et isegi kui ettevõte asub Tallinnas, ei pea kõik töökohad koonduma linna. Samuti on hetkel maakondades uudisteväljaannete vahel konkurents tagasihoidlik, samal ajal kui üha enam inimesi loeb uudiseid veebist. «Seetõttu tunduski praegu õige hetk sinna panustada,» sõnas Hundimägi. 

Kohapeal väike tiim, Äripäevalt tsentraalne tugi

Koorberg seletas, et tema on seni aru saanud, et Äripäev võtab tööle peatoimetaja, kes paneb kokku väikese meeskonna ja hakkab veebis tootma uudiseid. Hundimägi nõustus ning täiendas, et lisaks uudistele on kavas kirjutada probleemlugusid ehk kõike seda, mis läheb kohalikele inimestele korda. Portaalide nimevormeliks saab piirkond ja uudised, näiteks «Saaremaa uudised,» «Lääne-Virumaa uudised» või «Järvamaa uudised». «Uudis tundub kõige tähtsam ja lihtsam,» selgitas ta.

Äripäev pakub tsentraalset tuge ehk kõike, mis puudutab IT-töid, veebilahendusi, klienditeenindust, reklaamimüüki, turundust, finantsküsimusi. «Peatoimetaja ei pea üksi hakkama tellimusi müüma, aga me näeme seda, et peatoimetaja huvi võiks olla tellijad. Sisu peab tegema lugejatele ning peab teadma, mida lugejad lugeda tahavad, seda peab jälgima ja olema huvitatud, et tellijate ja lugejate arv kasvaks. Nii peatoimetaja kui ka kõik kohaliku tiimi liikmed,» kirjeldas Hundimägi.

Tulevikus nähakse ka sünergiavõimalust selles, et toimetamise tiim on keskne. Hundimägi võrdles, et täna on kohalikes väljaannetes toimetajad, küljendajaid, kujundajaid, keelekorrektuuri lugejaid, arvamustoimetajaid. Äripäeval aga pole plaanis sellist laia struktuuri üles ehitada. Nii ei plaanita kohapeale palgata fotograafe, vaid eelistatakse, et ajakirjanikud ise pildistavad või filmivad. Kui aga on vaja näiteks Saaremaa rallit kajastada, siis saab fotograafe kutsuda, aga nad ei ole kohaliku portaali juures kinni. 

Kuuekohaline summa ühele portaalile

Ta selgitas, et kui esialgu on Äripäeval plaan alustada maakonnapõhise lähenemisega, siis täpne üleehitus selgub aja käigus ning võib-olla on 14 maakonna portaali asemel mõttekam vaadelda tõmbekeskuste järgi. Koorberg küsis vastu, miks Äripäev ei vaata Tallinna linnaosi perspektiivika kohaliku piirkonnana. Hundimägi sõnas, et see ei tundu neile lihtsam, sest maakondades on identiteeditunnetus ja kohalik kogukond tugevam. «Aga tulevikus ei välista midagi,» lisas ta. 

Esimest kohta ta siiski ei tahtnud Langile ja Koorbergile avaldada, sest tiimi ei ole veel koos. 17. märtsil lõppenud värbamiskampaanias selgus, et rohkem huvilisi kui uusi töökohti oli Saaremaal, Pärnus, Tartus, Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal. 

Äripäeva omanik Bonnieri meediakontsern plaanib eraldada esimese veebiportaali kohta kuuekohalise summa. See on summa, mis läheb uue veebi arendamisele, turundamisele ja ennekõike inimeste palkamisele. Hundimägi rõhutas, et neil pole plaani minna kahjumit tegema, vaid tegu on ikkagi Bonnieri investeeringuga, mille tibusid saab hakata lugema aasta pärast. Äripäeva eesmärk on aga varemgi omanikele näidata, et tegu on mõistliku projektiga.

Lang küsis seepeale, kust tulevad tulud. Hundimägi selgitas, et nad loodavad ikkagi kohalike inimeste tellimustele. Äriplaanis ei arvestata hetkel reklaamiga, aga reklaami kavatsevad nad müüa küll, nii et need tulud tuleksid veel lisaks. «Me näeme, et me muutume reklaamiandjale atraktiivseks siis, kui veebe on rohkem,» möönis ta.

Hind sarnane konkurentidega

Tellijaid planeerib Äripäev kaugemas perspektiivis ühele portaalile 3000 ringis ning suureks eesmärgiks oleks 10 protsenti kohalikust kogukonnast. Tellimishind võiks olla sarnane juba turul oleva tegija tellimishinnaga ehk neil pole plaani teha hinnasõda, ütles Hundimägi.

Küll aga pakutakse tutvumisajal erihinda. Paika tuleb panna ka see, kui palju lugusid on avatud kõigile. Esimeseks plaaniks on sisu avada ainult tellijatele, aga kui see strateegia ei tööta, on nad valmis otsust ümber mõtlema. 

Lang naeris, et ta ikkagi tahaks konkreetset rahanumbrit teada ja pakkus ette, et kas see on umbes 10 eurot kuus. Hundimägi arvas, et tellimus võib maksta natuke vähem. Selle eest peab pakkuma kvaliteetset sisu, mille eest tahaks tellija maksta ning pole mõtet teha konkurentide vahel võistlust lugude arvus, sest tellijale see korda ei lähe, selgitas ta. 

Saatejuhtide pinnimise peale ütles Hundimägi, et Saaremaa on üks favoriite, kust alustada või 2.–3. portaal üles seada. Äripäev ei välista ka võimalust mõni kohalik leht üle võtta, kui selline pakkumine tuleb, aga sellisel juhul oleks tegemist uue äriplaaniga, millele tuleb saada omanike heakskiit. «Kokkuosturaha selles äriplaanis ei ole,» kinnitas ta.

Saatejuhid naersid, et osa kohalike väljaannete juhte ohkab selle peale kergendusest, teine osa aga pettumusest. «Aga raha on,» lisas Hundimägi. «Äripäeval endal on päris hästi läinud ja omanikel on, nii et selles mõttes ei ole probleemi, kui keegi tahab ennast müüa. Küsimus on, kas meie tahame osta.»