Välismääraja ⟩ Sven Mikser: Benny Gantzist võib kehtiva leppe järgi saada Iisraeli peaminister

Kindlasti on Iisraeli poliitika viimastel aastatel olnud suurel määral peaminister Benjamin Netanyahu pantvang, ent oluliseks faktoriks on ka Iisraeli poliitiline süsteem, miks valimiste tsüklist välja pole saadud, argumenteeris Euroopa Parlamendi saadik Sven Mikser Kuku raadio saates «Välismääraja».

Mikser selgitas, et valimiskünnis on võrdlemisi madal – 3,25 protsenti – ning ajaloos on see veelgi madalam olnud. See tähendab, et parlamenti pääseb enamasti tosin või rohkem parteid, millest paljud pole isegi traditsioonilises mõttes erakonnad, vaid valimisteks kokku klopsitud valimisliidud. Seega on parlament killustunud väikeste fraktsioonide vahel. 

Postimehe ajakirjanik Merili Arjakas täiendas, et Iisraeli valimissüsteemi muudavad lisaks madalale valimiskünnisele unikaalseks ka üks ringkond ja suletud nimekirjad. Seega näiteks nii Tel Avivis kui ka Eilatis elavad inimesed hääletavad ühtede kandidaatide poolt. Suletud nimekirjade tõttu aga muutuvad väga oluliseks erakondade juhid, sest pole mõtet hääletada 23. koha poolt nimekirjas, kui on ette teada, et parlamenti jõuab ainult 4–5 inimest. 

Mikser lisas, et Iisraeli ühiskond on lõhenenud mitut telge pidi. Lisaks sekulaarsete ja ortodokssete lõhele jagunevad ortodokssed parteid omakorda aškenazi ja sefardi juute esindavateks erakondadeks. Ortodokssete suhtumine asundustesse on erinev, samal ajal on sekulaarseid erakondi, mis väga raevukalt asunduste eest võitlevad.

Samas jäävad välismaale enamasti märkamatuks tavalised sotsiaalmajanduslikud küsimused ja rahulolu igapäevase eluga, mis väga suure osa inimeste jaoks valimiskäitumise määrab. Rääkimata julgeolekuküsimustest, mis ka suurel määral poliitilises diskursuses domineerivad, tõi Mikser välja. 

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu koos oma naise Saraga. Foto: MENAHEM KAHANA/AFP/Scanpix

Arjakas leidis, et valimistel saadud 30 kohta on kindlasti Likudi jaoks kaotus. Netanyahu võitis küll kõige enam hääli ja saadikukohti, aga ta sai palju vähem hääli kui eelnevatel valimistel. Seda ennekõike sellepärast, et valimisaktiivsus oli palju madalam. Näiteks Likud sai umbes 350 000 häält vähem kui eelmisel aastal. Osa nendest läks ilmselt religioossetele sionistidele, aga suur osa inimestest jäid lihtsalt koju. 

Esmapilgul võiks arvata, et eelmisel aastal Netanyahuga koalitsiooni läinud Sinivalge juht kaotas nendel valimistel kõvasti: eelmise aasta 33 koha asemel said nad tänavu vaid kaheksa. «Samal ajal jällegi see seadus, mille kohaselt peaks toimuma rotatsioon, jätkuvalt kehtib,» märkis Mikser. «Nii et kui nüüd ei suudeta moodustada uut valitsust, siis Benny Gantzist võib ka kehtiva seaduse alusel ühel päeval saada peaminister.»

Arjakas selgitas, et Gantz ja Netanyahu sõlmisid eelmisel aastal rotatsioonileppe, mille järgi Gantzist saab selle aasta novembris peaminister. See lepe on kinnistatud Iisraeli seadustesse ning kui läbi kukuvad nii nüüdsed kui ka järgmised, viiendad valimised, siis on Gantzil hea võimalus saada peaministriks. Leppe ümberlükkamiseks on vaja Knessetis enamust ehk 61 kohta ning viimased kaks aastat on näidanud, et enamuse saamine on väga keeruline. 

«Eelmisel aastal saadi [enamus kokku] koroonapandeemia survel. Sellel aastal nii suurt tervishoiukriisi ei ole ning samal on parlamendis palju jõude, kes tahavad näha Netanyahut piinlemas küsimusega, mida ta peab tegema selleks, et välistada Gantzi võimuletulek,» kirjeldas Arjakas.