Pandeemia on kortermajades välja toonud palju murekohti

Kortermaja. Foto: Marko Saarm / Sakala

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul on koroonakriis jätnud jälje ka kortermajades toimuvale, kus näiteks on sagenenud tülid kodus sportimise pärast, samuti teevad inimestele tuska naabrid, kes koridorides kaitsemaske ei kanna. 

«Igasugusest sellisest tegevusest, mis teisi elanikke häirib, tuleb kortermajas loobuda,» on Urmas Mardi resoluutne. Tema sõnul on tantsusammud ja vali muusika, aknal suitsetamine ja rõdul grillimine vaid mõned näited, mis majja tüli toovad. 

Mardi sõnul reguleerivad lisaks seadustele kõigi käitumist ka ühiselt kokku lepitud normid ja hea tava. «Ühe inimese vabadus midagi teha ei tohi hakata piirama kellegi teise vabadust ja ära tee teistele seda, mida ei taha ise taluda, nii lihtne see ongi,» tõi Mardi välja ammutuntud põhitõed.

«Kui kortermajas on kokku lepitud käitumisnormides, siis mõistlik inimene peab sellest kinni. Ühiselu sujumisel on üksikisikul väga suur vastutus. Ka ilma politseipatrulli ja pideva kontrollita,» märkis ta.

Mardi sõnul on koroonapandeemia paraku toonud välja palju murekohti, kus just see omaenda vastutus inimestel meelest ära läheb. «Käiakse haigena majas ringi, võõrustatatakse külalisi või minnakse naabritele külla, ei kanta trepikojas maski – aga need on just kohad, kus inimene ise saab haigust levimast takistada.»

Spordisaalide sulgemine on toonud ka tülisid kortermajas sportimise teemal. «Kuigi olukord on erandlik, tuleb meeles pidada, et korteri näol on tegemist siiski elamiseks mõeldud eluruumiga ning päris nii kõiki võimalusi kasutada ei saa, nagu spordiklubis.»

Kui tegevus naabreid siiski häirib ja sellesuunalisi märkusi on juba tehtud mitmeid, tuleb Mardi sõnul tegevus viivitamatult lõpetada. «Tuleb lihtsalt naabritega suhelda, kompromisse otsida. Paljud keerulised, aega ja raha nõudvad kohtuasjad kortermajas elamise teemal jääks olemata, kui naabrid omavahel asjad selgeks räägiks.»

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Praeguseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. Liit kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatusse ning juhib samuti üleminekuriikide toetamiseks ellukutsutud erakorralist töörühma.