Aimar Altosaar: kui elad, ära karda

Aimar Altosaar Foto: Elmo Riig / Sakala

Nooruslikkuse kultus, mis 20. sajandi jooksul tõrjus koos tarbimis- ja meelelahutusbuumiga paljud senised põlised väärtushinnangud ühiskonnas kõrvale, hakkab 21. sajandil järele andma.

Inimkonnale on alati olnud omane vanade inimeste hoidmine ja austamine. Kuid tehnika, eriti IT võidukäik jättis vahepeal vanemate elutarkuse ja -kogemused tagaplaanile, sest tehniliste vidinate käsitlemisel on noored nobedamad. Muistsetel aegadel hoiti aga eakaid kaaslasi kui mälupulki, sest nendeta poleks hõim olnud elujõuline.

Tehnikarevolutsiooni aastatega süvenes ühiskonnas hoiak, et juba 45. eluaastast hakkab inimese väärtus vähenema. Tööandjad vaatasid kahtlaselt, kui inimene polnud enam nooruslik ja äge, sest just need omadused olid oodatud, kaubatootjad ja reklaamimüüjad on olnud orienteerunud turule 18–49, ehk siis üle viiekümneaastastele reklaami enam ei tehtud!