Päevatoimetaja:
Marek Kuul

AK Saame salatis kokku, ütles tomat kurgile

Copy
Anne Pikkovi illustratsioon Helena Kochi lasteraamatule «Kartuli kuningriik».
Anne Pikkovi illustratsioon Helena Kochi lasteraamatule «Kartuli kuningriik». Foto: Repro

Erinevalt kiisudest ja kutsudest ei sattu peet ja porgand just kuigi sageli kirjandusteose tegelaste sekka. Oma lapsepõlvest meenub Gianni Rodari «Cipollino seiklused», kus aed- ja puuviljad pärast põnevaid seiklusi oma elu uueks loovad. Helena Kochi kolmas lasteraamat «Kartuli kuningriik» viib lugeja keset köögiviljaaeda, mis on nagu küla ikka: nagistatakse ja sõbrustatakse naabritega, levivad kuulujutud ja peetakse koguni aiapidusid. Ometigi ei pane autor sealseid asukaid elama inimeste viisil nagu Rodari. Nad on ausad aedviljad, tõsi küll, iseloomu, omavaheliste suhete, unistuste ja muredega.

Aianurgas kompostihunni­kul trooniv kõrvits tunneb end «infoväljast» kõrvalejäetuna, sibul tõrjutuna, hernes üksikuna, kartul ületöötanuna. Paprika ja tšilli pööravad tülli, tomati ja kurgi sõprus jääb vääritimõistmise tõttu soiku, punapeet tahab domineerida, lillkapsas mehele minna ja redis maailma näha. Autor harutab kõigi murekohtade sõlmed lahti ja loo lõpus on lugeja jälle terakese targem. Ei, mitte aiandusalastes küsimustes, vaid ikka inimloomuse mõistmises. Kochi lugudes on õpetuse iva olemas, aga, kui nii tohib öelda, mulda pistetud, kust hakkab lugemise käigus loodetavasti võrseke kerkima.

Tagasi üles