Tallinn ootab riigikohtult valimissüsteemi kohta kiiret otsust

Praegu on Pirita elaniku häälele märksa suurem kaal kui Lasnamäe elaniku omal. Pildil on Pirita valimisjaoskond eelmise kohalike omavalituse volikogu valimiste ajal. Foto: Raigo Pajula

Tallinna linnavalitsus kiitis täna heaks otsuse vaidlustada pealinna uus valimiskord riigikohtus ning linnasekretär Toomas Sepa sõnul ootab ta kohtult kiiret otsust.

«Ma loodan, et otsus tuleb sama kiiresti, kui menetleti seda seaduseelnõud,» ütles Sepp tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil. Riigikogu kiitis Tallinna uue valimiskorra heaks umbes kuu aega pärast seda, kui õiguskantsler soovitas parlamendil vastav valimisseadus põhiseadusega kooskõlla viia.

Linnavalitsuse otsuse peab veel heaks kiitma ka volikogu ning Sepp lausus, et see eelnõu peaks jõudma volikogu 5. veebruaril istungi päevakorda.

Linnavõimu häirib detsembris riigikogu poolt vastu võetud uues valimiskorras see, et volikogu liikmete arvi tõsteti 63-lt 79-le, kaotati ära omavalitsuse õigus määrata ise valimisringkondi ning, et valijate häälel on eri linnaosades erinev kaal.

Sepp lausus, et 79-liikmeline volikogu on ebamõistlikult suur ning sellele üleminek toob linnale mitu miljonit krooni lisakulu.

Valijate erineva kaalu kohta märkis ta, et 2005. aastal tuli Lasnamäel ühe mandaadi kohta 6831 valijat ja Pirital 1810 valijat ehk piritalasest valija hääl oli 3,77 korda tugevam. Sepa sõnul ei muutnud riigikogu tehtud muudatused seda suhet pea üldse ning sama valijate arvu korral oleks uue süsteemi tingimustes piritalase hääl 3,68 korda tugevam.

«Seega erievate linnaosade valijate hääl jääb erineva kaaluga,» lausus linnasekretär.

Ka õiguskantsler tõdes riigikogule novembris seadusemuudatuse ettepanekut tehes, et üheks porbleemiks on valijate hääle erinev kaal eri linnaosades.

Valijate hääle võrdsuse eest on eelkõige võidelnud just linnas ainuvõimul olev Keskrakond, kelle suur valimisedu pealinnas põhineb suuresti Lasnamäelt ja Põhja-Tallinnast saadavas tohutus toetuses.

Valijate hääle erinevust linnaositi toetavad aga eelkõige riigis võimul olevad Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning sotsiaaldemokraadid, kelle hinnangul pääsevad ka väiksemate linnaosade huvid sel moel piisavalt mõjule.