AK ⟩ Argo Rosin: kas rohepööre või rohepöörasus?

Enefit Greenile kuuluv Pakri tuulepark. Foto on illustratiivne Foto: Eero Vabamägi

Ühiskonnas on vähe räägitud taastuvenergia negatiivsetest mõjudest, mis vajavad tulevikus ka teadlaste tähelepanu, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli mikrovõrkude ja metroloogia uurimisrühma juht professor Argo Rosin.

Nobeli auhinna laureaat (1977) Ilja Prigogine kirjutas oma raamatus «Order out of Chaos!», et ainult energia ja ressursside pidev juurdevool võimaldab avatud süsteemis iseorganiseeruvat arengut. See on fundamentaalne põhjus, miks energiakasutust ei saa ühiskonnas piirata.

Paljuski kipuvad seda seaduspära, sh energia jäävuse seadust, eirama poliitikud ja isegi teadlased. Küsimus ei ole energia- ja keskkonnasäästus, vaid selles, kus on keskkonnakahju ja energia kulutamine meile kõige tajutavam ja vastuvõetavam. Nii on meile kõige tajutavamad ja häirivamad fossiilkütustel töötavate elektrijaamade korstnad. Taastuvenergia seevastu tundub turvaline, mugav ja keskkonnasõbralik, sest me ei näe selle läheduses ühtegi tossavat korstent. Kas kõik on päriselt nii ilus, kui räägitakse, jäägu rohetehnoloogia ärimeeste ja neilt toetusi saavate poliitikute hingele. Kuigi taastuv­energia kasutamisel on palju eeliseid, on vähe räägitud negatiivsetest mõjudest, mis vajavad tulevikus ka teadlaste suuremat tähelepanu.

Tuulikutega kaasnevatele keskkonnaprobleemidele on viidatud rahvusvahelises teaduskirjanduses, kuid rohemajandusega seotud kasvu, hüvede ja rahastamise valguses on sõltumatuid analüütikuid ja kaasamõtlejaid vähe. Praegu võib uuringute põhjal väita, et tuuliku taga tekkivad turbulentsid ja tuulekiiruse vähenemine mõjutavad otseselt maapinna temperatuuri- ja niiskusrežiimi ning looduslike gaaside kontsentratsiooni maapinna lähedal. Näiteks temperatuuri muutused võivad olla vahemikus -0,4…+3,5 °C võrreldes tavapärasega.

Turbulentsid muudavad piltlikult ööd soojemaks ja päevad jahedamaks. See põhjustab maapinna mikrokliimas muutusi, mis on piisavad, et oluliselt mõjutada taime ja mulla süsinikuringlust, mõjutades sh ökosüsteemi, maastiku kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja mulla süsinikuvaru. See omakorda tähendab otsest mõju loomade ja taimede elukeskkonnale ning elurikkusele.

Lisaks on tuulikute pöörlevad labad uued «looduslikud» vaenlased lindudele, nahkhiirtele ja putukatele. Toome siia juurde