Intervjuu ⟩ Martin Helme: oleme Eesti kõige rokkivam erakond

Riigikogu II aseesimees ja EKRE esimees Martin Helme oma kabinetis. Ta leiab, et EKRE-l on kõige kõvemad närvid Eesti poliitikas. Foto: Madis Veltman

Kolme kuu jooksul on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehel Martin Helmel juba kolmas töökoht: aasta alguses rahandusminister, seejärel paar kuud EKRE riigikogu fraktsiooni esimees ning nüüd teist nädalat riigikogu II aseesimees.

Energilise ja tähelepanu jagada oskava inimesena ei lase kabineti peremees end katkestustest häirida ning vestlus kulgeb sujuvalt. Alustame ühe hiljutise sündmuse kommenteerimisest.

Kuidas vaatate 20. märtsi demonstratsioonidele Eesti linnades, kus protestiti koroonaepideemiast tingitud piirangute vastu ning kus liikusid ringi autokolonnid ja lehvitati rahvuslippe?

Ainus autokolonn, mis päriselt midagi paremaks teeb, on ikkagi kiirabiautode kolonn haigla juures. Siin ei ole küsimustki.

Nüüd sellest, mis toimus. Ma mõistan väga hästi seda ängi ja muret ja seda hirmu, mis inimestel tekkis viimase aastaga. Arvan, et laupäevases autodekolonnis oli ka väga suur annus puhast poliitilist protesti valitsuse vahetamise vastu. Oli kirju pilt, inimesed olid seal väga erinevate põhjustega. Kindlasti oli aga paljude sõnum, et koroonat ettekäändeks tuues ei tohi me lasta oma vabadusi püsivalt ohtu seada.

Me kuuleme hullunud hüüatusi, näeme, kuidas tahetakse keelata ära millegi kohta arvamist. Juba leitakse, et politsei peabki saama kodudesse sisse tungida ja kontrollida. Mul tekib küsimus: kus me oleme? Myanmaris või? See ei ole ju normaalne!

Meil peaks võitlus koroonaga olema mingisugune ühiskondlik ühisasi. Mitte niimoodi, et valitsus on otsustanud, et inimesed kuulaku sõna ja kes ei kuula sõna, need on sisevaenlased. Mina näen seda selle nurga alt. Teisest küljest ma tahan kindlasti lisada, et see inimeste mure ja ärritumine on praegu valesti suunatud või valesti rakendatud. Kuidagi lühises on see olukord.

Teie fraktsioonikaaslane Kalle Grünthal on väljendanud üsna radikaalseid seisukohti koroona ja vaktsineerimise kohta. Kas tema seisukohtadel on EKREs laiemat kandepinda?

Ma arvan, et igas erakonnas, mis on nii suur nagu meie, on nii üht- kui teistsuguseid inimesi. Minul on küll täiesti selge tunnetus, et meie erakonna absoluutne enamus mõistab, et koroona on olemas, koroona on ohtlik, ega ole vaktsiinivastane.

Kindlasti ei ole me sundvaktsineerimisega mingil juhul nõus. Politseiriigi ehitamisega koroona ettekäändel me mingil juhul nõus ei ole. Küsimuste esitamine, mure väljendamine, skepsise väljendamine ei saa olla mingisugune põhjus, miks meil hakatakse sisevaenlasi otsima, see on väga ohtlik tendents.

Kolmapäevases Postimehes oli Keit Pentus-Rosimannuse artikkel pealkirjaga «Riigi tugi ei ole tasuta lõuna». Rahandusminister kirjutas, et kavandatav lisaeelarve parandab varasema valitsuse rohkeid vigu ning uus valitsus on ettevaatavam. Nad suudavad ka eelmise valitsuse kavandatud suure laenu asemel palju väiksemaga hakkama saada. Millise hinnangu annate teie endise rahandusministrina menetletavale lisaeelarvele?

Mind häirib tõsiselt Keit Pentus-Rosimannuse ülimalt ebaaus ja -õiglane jutt. Ta laseb ju liugu selle majanduse seljas, mille meie tegime oma eelmise aasta eelarve ja lisaeelarvega. Aasta tagasi räägiti majanduslangusest kümme protsenti, lisaeelarve tegemisel ajal räägiti majanduslangusest kuus protsenti – tegelikult tuli kaks koma üheksa, kui ma õigesti mäletan. Ainult tänu sellele, et meil oli niivõrd väike majanduslangus, kus me tegime asju hoopis teistmoodi, kui nemad tookord meilt nõudsid, on tal võimalik täna öelda, et me võtame vähem laene. Sest et maksulaekumised on nii palju paremad. Eelmisel sügisel, kui tegime eelarve, siis kogu Reformierakonna fraktsioon sõimas mind selle eest, et mul on liiga pessimistlik prognoos. Nad on kaks kuud võimul olnud ja juba tulevad eelarve defitsiiti suurendama! See on niivõrd vastuoluline jutt, mida nad räägivad.