Legendaarne Jaan Tooming – muundumismeister, kes on jäänud iseendaks

Jaan Tooming filmi «Värvilised unenäod» (1974, režissöörid Jaan Tooming ja Virve Aruoja) võtetel ­Hiiumaal. Foto: Enn Säde

Pühapäeval seitsmekümne viie aastaseks saav Jaan Tooming valmistab praegu ette oma 96. lavastust. Mika Waltari romaani «Riigi saladus» põhjal valmiv «Teekond Jumalasse» oleks pidanud Tartu Pauluse kiriku krüptis esietenduma juba märtsi alguses, kuid (teatri)maailm on vahepeal pausile pandud.

Lavastust tutvustavas tekstis on kirjas: ««Teekond Jumalasse» räägib inimese vaimsest otsingust, kelle vajadusi ei rahulda üksnes materiaalne maailm. Lavaloo käivitavad peategelase Marcuse küsimused ühiskonna toimimise kohta ning tema püüded leida neile küsimustele põhjendatud vastused. Oma otsingute teekonnal kohtub Marcus erinevate tegelastega, kes viivad ta psühholoogilisele rännakule.

Nii kogetakse koos seni tundmatut ja salapärast ilma, mis lõhub ära harjumuspärased ehk teada olevad struktuurid. Lavastuse üks põhisündmusi ongi näidata seda, mis juhtub siis, kui inimese vanad arusaamad, maailmapilt ja väärtused kokku varisevad. Kohtumine teistsuguse struktuuriga muudab paratamatult tegelaste psüühikat, ellusuhtumist ning elu üldse, esitades igaühele neist väljakutse, millest kinni haarata või hoopis loobuda. Mõlemal juhul on selline kogemus sügavalt isiklik.»

Vaevalt et saaks mõne lausega paremini kokku võtta Jaan Toominga enda poolt teatrimaailmas üle poole sajandi jooksul läbi käidud väärtustevaliku teekonna.