Eesti Mälu Instituudi algatusel värvus 25. märtsi õhtul Patarei vangla punaseks ning merepoolsetele müüridele kuvati märtsiküüditamise aastaarv ning ohvrite arv.
FOTOD JA VIDEOD ⟩ Patarei vangla värvus märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks punaseks
25. märtsil 1949 küüditas Nõukogude võim Eestist üle 20 000 inimese Siberisse, tembeldades neid «bandiitideks», «natsionalistideks» ning «kulakuteks».
Patarei vangla kujunes Nõukogude okupatsiooniaja alguses suurimaks poliitiliste vangide kinnipidamiskohaks Eestis. Paljudele oli Patarei viimaseks peatuspaigaks Eestis enne oma traagilise teekonna jätkumist kas vangilaagritesse või hukkamisele.
Eesti Mälu Instituudi eestvedamisel ja Eesti riigi toel rajatakse Patarei idatiiba 2026. aastaks Rahvusvaheline Kommunismiohvrite Mälestusmuuseum.
Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikme Sergei Metlevi sõnul on Patarei vangla ning Eesti kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel ühed olulisemad Eesti lähiajaloo mälupaigad.
«Sümboolse hauatähisena püstitatud memoraalis jäädvustame nimeliselt ja austame kommunistliku terrori ohvrite mälestust. Patarei vangla lähitulevik on seotud hoone idatiiba rajatava kommunismiohvrite mälestusmuuseumiga, mis lisaks mälupaigana teenimisele asub jagama autentses vanglaolustikus teadmisi kuritegelikest kommunistlikest režiimidest üle maailma ning annab tagasi hääle ja näo kadunud kommunismiohvritele, et tulevased põlved enam kunagi ei laseks sellistel õudustel korduda,» ütles ta.