Inimesed hääletavad teise samba pensionifondide üle jalgadega. Mida välja võetud pensionirahaga peale hakata, et vanaduses ei peaks päris näguripäevi nägema? Arter uuris lähemalt.

Padi. Ebamäärase suurusega. Pea alla võtmiseks selgelt liiga väike, värvilt samas kärts.

Padi oli kingitus pangalt, et olin oma pensionifondi nende juurde kolinud. See oli tingimus, mis seati, et nad saaks mulle pakkuda madalama intressiga eluasemelaenu. Alles aastaid hiljem sain teada, et kodulaenu andmisel poleks tohtinud pensionivarale mingeid tingimusi seada.

Aga seati. Ning see raha lohises läbi majanduskriisi ja näitas aastaid viletsat tootlust, siiski võttis veel kaua aega, kuni ma lõplikult vihastasin ja parema tootlusega fondi üle kolisin.

«Ma olen kogu aeg arvanud, et väljavõtmine ei ole rumal mõte. Kui ma vaatasin oma pensionifondi reaalväärtuses – ja mul ei ole seal sees väikesed summad –, siis reaalväärtus on kahanenud 30 protsenti. Nominaalne kasv oli 12 protsenti, see on naeruväärne 20 aastaga! See raha oleks võinud normaalse tootluse juures olla vähemalt kaks korda suurem, kui ta tegelikult on,» ütleb Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets. 

Kommentaarid (5)
Copy