/nginx/o/2019/07/18/12376686t1h444e.jpg)
/nginx/o/2021/03/25/13696654t1h7ac9.png)
«Lisaeelarve täpsest sihitatusest ei ole võimalik rääkida, kui seatud siht on vale,» kirjutab endine rahandusminister Sven Sester (Isamaa) kommentaariks Aivar Sõerdile.
Sester vastab Sõerdile: teie seatud siht on vale (1)
Riigikogu majanduskomisjoni kuuluva Sesteri sõnul aitas eelmise aasta lisaeelarve suur maht Eestil kriisiga paremini toime tulla.
«Eelmisel kevadel, kui koostasime 2020. aasta lisaeelarvet, prognoosis Eesti Pank ligikaudu 10-protsendilist majanduslangust. Seetõttu koostasime lisaeelarve, mis oli suunatud mitte ainult kriisi mõjude leevendamiseks, vaid ka majanduse elavdamiseks,» ütles Sester.
«Nägime ette suures mahus lisainvesteeringuid, laenukäendusi ettevõtetele ja ajutisi meetmeid hädas olevatele majandussektoritele. Meil oli selge siht ja suured ambitsioonid. Milline oli lõpptulemus? Majanduslikus mõttes üks kõige vähem kannatanud riike Euroopas! Majanduslangus oli ainult 2,9 protsenti – prognoositud stsenaariumitest kordades väiksem,» kiidab Sester eelmise aasta otsuseid.
Endine rahandusminister Aivar Sõerd teatas täna, et selle aasta lisaeelarve on mullusest parem, sest ei külva raha laiali, vaid sihitab seda paremini. Sester pole selle hinnanguga nõus.
«Jutt sihitatusest on kasutu, kui siht on täiesti vale. Koalitsioon võiks olla oma eesmärkide seadmisel tunduvalt ambitsioonikam. Tänavuse lisaeelarve eesmärk tundub olevat kriis lihtsalt «üle elada»,» on Sester kriitiline.
«Tegelik siht võiks olla aga kriisist tugevamana väljuda. Eelmise koalitsiooni otsuste tõttu on uuel valitsusel märkimisväärne puhver majanduse elavdamiseks. 400 miljonit eurot KredExi vahendeid, pensionireformist laekuvad täiendavad tulud ligikaudu 200 miljonit. See raha tuleb suunata investeeringuteks ja majanduse elavdamiseks,» kirjutab Sester.