GALERII ⟩ Täna süüdati küünlaid ning kõlasid kirikukellad

Märtsiküüditamisest on möödunud 72 aastat ning üle 20 000 Eesti inimese mälestamiseks toimub päeva jooksul mitmeid sündmusi. 

25.-29. märtsil 1949. aastal korraldasid Nõukogude võimud Eestis küüditamisoperatsiooni, mille käigus saadeti mõne ööpäeva jooksul Siberisse üle 7500 Eesti leibkonna. Lätist küüditati ligi 42 000 inimest, Leedust pea 30 000. 

Nõukogude võimud kinnitasid vastava otsuse kaks kuud varem salajase määrusena. 

Küüditamisohvrite mälestamiseks kuvatakse kogu päeva vältel inimõiguste instituudi eestvedamisel Tallinnas Vabaduse väljaku ekraanil inimeste nimed, kes toona küüditamisele määrati. Samuti kuvatakse nende nimed, kes vangistati, põgenesid või olid sunnitud end varjama ja ka need, kes hiljem Siberisse küüditatud peredes sündisid. Inimõiguste instituut lõi ka mälestusinstallatsiooni, mille valguslahendus kujutab nii raudteeharu, Nõukogude Liidu piiri kui ka piiriposte.

Kell 12 helisesid mälestuspäeva puhul Tallinna kirikute kellad.

Kell 16 asetasid president Kersti Kaljulaid ja justiitsminister Maris Lauri Maarjamäel Eesti kommunismiohvrite memoriaalile pärja Eesti rahva nimel. Veidi enne seda, kell 15.50 asetas memoriaali Eesti kaadriohvitseride mälestusseina juurde pärja kaitseminister Kalle Laanet.

«Me ei unusta neid, kes enam tagasi ei tulnud ning me austame neid, kes kõik need rasked aastad üle elasid, neid, kes ikkagi jäid uskuma Eestisse,» ütles justiitsminister Maris Lauri. «Ka täna, ajal, mil kroonviirus meie tegemisi halastamatult piirab ja mõjutab, saame neid mälestada ja austada, süüdates oma kodus täna õhtul küünlad,»ütles justiitsminister. Lauri teeb sotsiaalmeedias ka ühispöördumise.

Õhtul süüdatakse küünlad ka Eesti kommunismiohvrite memoriaali «koduaia» teedel. Rahva eest süütavad küünlaid Eesti mälu instituudi, Eesti noorteühenduste liidu, Eesti üliõpilaskondade liidu, Eesti õpilasesinduste liidu, Vabamu, Eesti inimõiguste instituudi ja justiitsministeeriumi esindajad.

Eesti Mälu Instituudi algatusel värvub üks kommunistliku terrori sümboleid, Patarei vangla, alates kell 19 õhtul mere poolt punaseks ning selle müüridele ilmuvad arvud 1949 ja >20 000. Mälestuspäeva puhul korraldas Eesti Mälu Instituut noortele ka kirjavõistluse «Kiri küüditatule», mille tulemustega saab juba tutvuda.

Küüditatute lugude jäädvustamiseks jätkab okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu 2020. aastal alguse saanud kogumisaktsiooni, mille eesmärgiks on koguda Siberisse küüditatute mälestusi ning mälestustega seotud esemete fotosid. Kogutud materjali lisatakse Vabamu veebipõhisele virtuaalnäitusele «Ajalugu asjades». 

Sotsiaalvõrgustike kasutajatel palutakse neljapäeva õhtul postitada oma koduaknal küünla süütamisest pildid ning lisada postitusele märksõna #Mäletame.